põhiõiguste harta Euroopa Parlamendis välja kuulutanud. Euroopa Parlament võttis Lissaboni lepingu vastu 19. veebruaril 2008. Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa Parlamendil õigus nimetada ametisse Euroopa Komisjoni president Euroopa Ülemkogu ettepaneku alusel, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. Kaasotsustamismenetlust laiendatakse uutele valdkondadele ja see nimetatakse ümber seadusandlikuks tavamenetluseks. Kui vähesed erandid kõrvale jätta, siis on Euroopa Parlament Lissaboni lepingu kohaselt nõukoguga võrdsetel alustel seadusandja valdkondades, milles tal varem seadusandlikku rolli ei olnud, eelkõige ELi eelarve üle otsustamisel (kus parlament on nõukoguga täiesti võrdne), põllumajanduspoliitikas ning justiits- ja siseküsimustes. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009, kui kõik 27 liikmesriiki olid selle ratifitseerinud. Kokkuvõte
arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte; jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet; arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Aasta ajakava ELi õigusaktide menetlemine Parlament teeb ELi õigusaktide sisu kujundamiseks ja vastuvõtmiseks mitmes valdkonnas (näiteks tarbijakaitse ja keskkond) koostööd liikmesriikide valitsusi esindava nõukoguga. Seda nimetatakse seadusandlikuks tavamenetluseks (varasem kaasotsustamismenetlus). Vastavalt Lissaboni lepingule suureneb selliste poliitikavaldkondade hulk, mille puhul rakendatakse seadusandlikku tavamenetlust. See annab parlamendile rohkem mõjuvõimu õigusaktide sisu määramisel valdkondades, mis käsitlevad põllumajandust, energeetikat, sisserännet ja ELi rahalisi vahendeid. Parlament peab andma oma nõusoleku ka muude oluliste otsuste puhul, nagu uute liikmete ühinemine ELiga. Demokraatlik järelevalve
Kiirmenetlus ((ÄS § 53 lg (4) ja § 1391) Kiirmenetluses vaadatakse kandeavaldus läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest · Uue FIE, TÜ, UÜ või OÜ registrisse kandmiseks · FIE, TÜ, UÜ või OÜ, AS, TulÜ registriandmete muutmiseks · Kanne 1 tööpäeva jooksul, praktikas 2 tunni jooksul. Kui avalduses on puudusi, mille kõrvaldamiseks antakse täiendav tähtaeg, muutub kiirmenetlus tavamenetluseks (ÄS § 53 lg 2); · Riigilõiv 2900 krooni. · Vt ka: Ekanded.eer.ee · Justiitsministri 28.12.2005 määrus nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord". · E-kannete portaali kaudu tüüppõhikirja koostamine. Asendab asutamislepingut (ÄS § 1391 lg 1-3); · E-kannete portaalis kandeavalduse ja kandeväliste andmete täitmine, muud dokumendid salvestatakse manustena;
· Kandevaldus äriregistrile (ÄS § 144) võib edastada e-kannete portaali kaudu (ÄS § 33 lg 11); · Notariaalne allkirjastamine; · Sissemaksete tasumine rahaline või mitterahaline sissemakse. · Kiirmenetlus (ÄS § 53 ja § 1391) aktsiaseltsi ei saa asutada kiirmenetluse korras. · Kanne 1 tööpäeva jooksul, praktikas 2 tunni jooksul. Kui avalduses on puudusi, mille kõrvaldamiseks antakse täiendav tähtaeg, muutub kiirmenetlus tavamenetluseks (ÄS § 53 lg 2); · Riigilõiv 2900 krooni. · Vt ka: Ekanded.eer.ee · Justiitsministri 28.12.2005 määrus nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord". · E-kannete portaali kaudu tüüppõhikirja koostamine. Asendab asutamislepingut (ÄS § 1391 lg 1-3); · E-kannete portaalis kandeavalduse ja kandeväliste andmete täitmine, muud dokumendid salvestatakse manustena;
annaabi.ee 
