mõtteni võib kaugelearenenud loogilise arutluseni jõuda vaid tunnetades materiaalse kaduvust, milleni inimkond on ehk varsti jõudmas. Kuid enne neid kogemusi, mis on inimkonnal nüüd, võib sellise ideeni jõuda vaid intuitiivse sisekaumuse kaudu, mis ei ole seotud tolle aja loogiliste vestlustega. Primitiivsed kultuurid sisaldavad valdavalt mingil kujul ideede maailma. Enamikus primitiivsetes kultuurides on ideede maailm aga vähemtähtsal kujul, ta pole originaal, millele tavamaailm on koopia. Primitiivsete kultuuride shamanistlikku teist maailma kasutatakse teadmiste hankimiseks ja õpetuse saamiseks, et tavamaailmas paremini hakkama saada. Neil on teine maailm abistajaks, kuna tavamaailmas ellujäämine on pidevalt kaalul. Pidev ellujäämise eest võitlus ei lase ideede maailmal omandada primaarset rolli. Mõtlejate materiaalne kindlustatus, nagu Platonil ja meie aja inimestel annab ideede maailmale võimaluse hõlmata rohkem tähelepanu ning loa tekkida ideedel,
tähendusrikas. See maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm. Kuid see moodustab ühe imeväikese osa reaalsusest. Niimoodi moonutab selline asjaolu tegelikku reaalsust ja muutub igapäevaselt kogetav maailm ( reaalsuse ) illusiooniks suurema, laiema ja sügavama reaalsuse kõr- val. Kuid miks on meil vaja teada ja tunnetada tõelist reaalsust? Meile ju tegelikult piisab sellest maailmast, mida me igapäevaselt kogeme kõigi viie meelega. Kas siis tavamaailm ei ole tõepoolest siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele pei- tub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pida- sime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Se- da eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas
tähendusrikas. See maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm. Kuid see moodustab ühe imeväikese osa reaalsusest. Niimoodi moonutab selline asjaolu tegelikku reaalsust ja muutub igapäevaselt kogetav maailm ( reaalsuse ) illusiooniks suurema, laiema ja sügavama reaalsuse kõr- val. Kuid miks on meil vaja teada ja tunnetada tõelist reaalsust? Meile ju tegelikult piisab sellest maailmast, mida me igapäevaselt kogeme kõigi viie meelega. Kas siis tavamaailm ei ole tõepoolest siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele pei- tub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pida- sime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Se- da eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas
tähendusrikas. See maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm. Kuid see moodustab ühe imeväikese osa reaalsusest. Niimoodi moonutab selline asjaolu tegelikku reaalsust ja muutub igapäevaselt kogetav maailm ( reaalsuse ) illusiooniks suurema, laiema ja sügavama reaalsuse kõr- val. Kuid miks on meil vaja teada ja tunnetada tõelist reaalsust? Meile ju tegelikult piisab sellest maailmast, mida me igapäevaselt kogeme kõigi viie meelega. Kas siis tavamaailm ei ole tõepoolest 25 siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele pei- tub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pida- sime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Se-
annaabi.ee 
