rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See kehtib ka kuulmispuudega laste puhul: neid lapsi, kellel on kuuldeaparaadid või FM- süsteemid, kuisatakse rohkem. 5. Kuidas tulevad kuulmispuudega lapsed toime tunnist osavõtul? Kerge ja mõõduka kuulmispuudega lapsed peaaegu erine tunnist osavõtu poolest tavalastest tänu sellele, et õpetaja aitavad neid rohkem (näiteks, annavad neile personaalseid juhendeid, juhivad nende tähelepanu olulisele kasutavad näitematerjale, küsivad kuulmispuudega lapsi rohkem). Samuti tunnist osavõtt sõltub akadeemiliseste võimekusest ja sotsiaalsest kompetntsist algkoolis. 6. Miks on kuulmispuudega lastel raske lugema õppida? Esiteks, sellepärast, et neil ei ole eeloskusi, mis arenevad tänu kuulmismeelele, nt. alghäälikute ja riimi ära tundmine
tavalised. Et mitte viidata ühelegi üksikule sümptomile, nimetame neid lihtsalt ebatavalisteks lasteks. 1980ndate aastate alguses hakkas järjest rohkem vanemaid pöörduma arsti ja psühhiaatri poole, et selgitada välja, miks nad oma lastega hakkama ei saa. Arstid märkasid, et tegemist oli teatud tüüpi lastega ning probleem hakkas neid huvitama ka teaduse, mitte ainult praktika seisukohalt. Nad märkasid, et neil oli tavalastest erinev maailmavaade ja nad olid ka tundlikumad. Samuti olid neil erilised psüühilised ja vaimsed võimed Kas sellised lapsed vajavad teistsugust kohtlemist ja ühiskonda? Kuidas nendega toime tulla? Käesolevas referaadis püüavad koostajad neile küsimustele vastuseid leida. Referaat põhineb kirjandusel, artiklitel internetis ja indigolaste teemalisel loengulindistusel. Kust tuleb nimetus indigolaps?
19.sajandi lõpust Nüüd teatakse, et lapsed näevad maailma teistmoodi, on teistsugused kui täiskasvanud Jean Piaget. Enne teaduse sündi suhtuti lastesse teisiti: puudus arusaam, kuidas lapsi kasvatada. Hakati otsima vastust küsimusele, kuidas lapsed õpivad. ARENGUPSÜHHOLOOGIA EV PSÜHHOLOOGIA Mille poolest erinevad lapsed Mille poolest erinevad EV lapsed täiskasvanutest? tavalastest? Mil moel arenevad laste võimed Milline on nende arengupotentsiaal ja sellisteks, nagu täiskasvanuil? millistel tingimustel see realiseerub? Kuidas, mida ja kuna lastele õpetada? Kuidas, mida ja kuna EV lastele õpetada? Erivajadused: hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused ehk nn. erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada Aluseks:
· meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik (Haigused ja seisundid 2007); 14 · vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Tserebraalparalüüsi sümptomid avalduvad koos lapse arenemisega ja selle pärast on PCI vorme raske määratleda enne lapse 2-aastaseks saamist. Üldiselt jäävad PCI-lapsed arengus maha: nad hakkavad pead hoidma, keerama või käima tavalastest hiljem. · 70 % PCI juhtudel on tegemist spastilisuse ehk lihastoonuse tõusuga. Häiritud võib olla lapse käte j/v jalgade, samas ka mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haigusest haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu häirub ka liigeste liikuvus ning raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid ehk liikumatud liigesed. Kergema kuluga haiguse puhul võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia Õigusteadus Arengupsühholoogia on erivajadustega laste psühholoogia aluseks. Arengupsühholoogia püüab vastuseid leida küsimustele mille poolest erinevad lapsed täiskasvanutest ning mil moel arenevad laste võimed selliseks, nagu täiskasvanul. Kuidas, mida ja millal lastele õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale. EV psühholoogia puhul tuleb küsida neid küsimusi iga hälbegrupi puhul eraldi, ei saa üldistada. Sama puudutab spetsialisti, kes peab iga lapse puhul eraldi küsima. Erivajaduse defineerimine hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused e erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada
annet; • probleemide lahendamise juures ilmutavad nad suuremat efektiivsust probleemi/ülesande olemuse väljasõelumisel ja liigitamisel; • nad on kiiremad lahendajad, kuid samas kulutavad nad rohkem aega lahenduse planeerimise faasile ja kohandavad suurepäraselt protse- duurilisi oskusi; 26 Kuidas andekad lapsed mõtlevad • andekad on nn tavalastest paindlikumad probleemi lahendamise stra- teegiate valikul; • neil on märksa paremad metakognitiivsed ja eneseregulatsiooni os- kused. Info töötlemise kiirus on üks näitajatest, mida andekate laste puhul rõ- hutatakse. Nii näiteks on imikutega tehtud stiimulile reageerimise ekspe-
annaabi.ee 
