saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapiisav ning erivajadustega lapsed õppivad tavalasteaedades. Seega on oluline uurida, kuidas erivajadustega lapsi lõimida tavarühma keskkonda ning muuta lasteaias käimine tulemuslikumaks nii erivajadustega lapsele kui ka tema erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja
1.7. Lastehoiuteenus Laste õpetamisel ja kasvatamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud alushariduse riiklikust raamõppekavast. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele loob valla- või linnavalitsus keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele võimalused arenemiseks kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Puudega lastele võib KOV asutada ka erilasteaedasid juhul, kui tavalasteaedades puuduvad võimalused sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab KOV volikogu.. 7 Kas laste hoolekanne on tõhus? Psühholoogilisest aspektist vaadatuna peetakse lapsele parimaks väikses koosluses kasvamist.
juurde, siis juba Johannes Käis rääkis 1920ndatel aastatel, et lapsi ei saa võtta kui täpselt ühesuguseid isiksusi. Õppeprogrammid peaks olema koduloole ja paikkonnale omased, selleks, et lapse tekiksid seosed, tal oleks lihtsam õpitavast aru saada ja meelde jätta. Samuti rääkis ta juba toona individuaalsest õpetusest, kuid kahjuks tuleb tunnistada, et peaaegu sajand hiljem ei ole tavakoolides ja tavalasteaedades siiski veel näha individuaalsusele suunatud õppetegevust. Käies lasteaias praktikal ja vaadates sealset korraldust sõimerühmas, kus laste vanuseks on 18 kuud kuni 36 kuud, osalesin n.ö loodusõpetuse tunnis pisematele. Õpetaja rääkis väga teaduslikku juttu linnu keha ehitusest ja toitumisest, samal ajal, kui lapsed toolidel nihelesid ja tõepoolest oma pool tundi piinlesid igavuses. Siis tekkis mul eneses küsimus, kas tunde viiakse läbi selleks, et õpetaja
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kõigis kogukondades ja ka Rosmal on peamiseks kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetajaks lapsi ümbritsev looduskeskkond: mitmekesiste võimaluste õueala, kogukonna terviklik jätkusuutlik eluviis, looduspuhas toit ja loodussõbralikud materjalid ehituses. Pallipõnni lasteaias tegeletakse rohkem üksikute ökoloogiliste tegevustega. Teisalt võib öelda, et just Pallipõnnist sai käesoleva uurimuse raames häid ideid, kuidas jätkusuutlikkust rakendada tavalasteaedades. 3.1.2. Majanduslik aspekt Damanhuri laste majandusliku aspekti üks olulisemaid näiteid on koolilaste omaalgatuslik rahakogumine Nikaraagua laste heaks, kellel polnud koolimaja. Heategevuskampaania tegi ka Pallipõnni lasteaed: tehti sõbrapäevakaarte, müües neid lapsevanematele ja lasteaia personalile. Kogutud raha eest mindi külla loomade varjupaika. Samuti on küpsetatud piparkooke kodututele. Heategevuskampaaniaid on tehtud ka Tameras, kus koolilapsed
annaabi.ee 
