Kui tõesti tahetakse olla GMO-vastane, siis tuleks oma põldudele ja peenardele külvata metsikuid kõrrelisi ja muid looduslikke taimi ja nt. koera asemel pidada hunti. Kõik kultuurtaimed ja koduloomad on ju geneetiliselt muundatud, tihti sedavõrd, et nende looduslikke eellasi pole võimalik kuigi kergesti ära tunda. Kõik GMOd peavad olema märgistatud alates tema kasvatamisest seemnena kuni lõpptooteni välja, olgu see siis kook, jahu, õli või muu. Kuna GMOd on väliselt tavakultuuridega sarnased ja pelgalt pealevaatamisega neid muundamata organismidest üldjuhul eristada ei saa, on seemnekasvatajatel GMO ja tavakultuuride kooskasvatamisel raske vältida oma sordi saastumist GMOga. Eriti raske on see tuultolmlejate taimede puhul, kelle õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele. Samas võivad seemned ka lihtsalt mehaaniliselt seguneda. Piirkondades, kus GM taimi on kasutatud juba palju aastaid, on 100% GMO-vabu seemneid juba raske leida. Sellest probleemist ülesaamiseks
nii turult kui ka kasutuselt. Peale tootja jälgivad GMO mõju ka teadus- ning järelevalveasutused. Et hõlbustada GMOde jälgimist pärast turustamist, saavad kõik turule lubatud GMOd oma unikaalse koodi. See numbritest ja tähtedest koosnev kaubakood on igal GMOl erakordne nagu inimesel nimi. Kõik GMOd peavad olema märgistatud alates tema kasvatamisest seemnena kuni lõpptooteni välja, olgu see siis kook, jahu, õli või muu. Kuna GMOd on väliselt tavakultuuridega sarnased ja pelgalt pealevaatamisega neid muundamata organismidest üldjuhul eristada ei saa, on seemnekasvatajatel GMO ja tavakultuuride kooskasvatamisel raske vältida oma sordi saastumist GMOga. Eriti raske on see tuultolmlejate taimede puhul, kelle õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele. Samas võivad seemned ka lihtsalt mehaaniliselt seguneda. Piirkondades, kus GM taimi on kasutatud juba palju aastaid, on 100% GMO-vabu seemneid juba raske leida. Sellest probleemist ülesaamiseks
Uuringus vaadeldi õlirapsi, suhkrupeeti ja maisi. Iga põld jagati sama kultuuri GM ja geneetiliselt muundamata variandi vahel. Põllupidajatel paluti kasvatada tavakultuure tavalisel viisil ja töödelda GM kultuure erinevate herbitsiididega vastavalt GMO-sid tootnud tööstuse poolt antud juhistele. 2003. aastal avaldatud tulemused näitasid GM õlirapsi ja suhkrupeedi märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Nii õlirapsi kui suhkrupeedi puhul täheldati tavakultuuridega põldudel suuremat (6 korda rohkem) hulka umbrohuseemneid, mis on oluline toit mitmesugustele lindudele (näiteks lõokestele). Samuti oli GM kultuuridega põldudel vähem mesilasi ja liblikaid. Maisi puhul oli osadel GM maisi põldudel biloogiline mitmekesisus tavapõldudega võrreldes isegi suurem (Ehrlich jt 2006: 15). 3.2. GM materjali potentsiaalne mõju inimese tervisele Erinevate ekspertide seisukohaks on, et siiani ei ole GM kultuurid ega neid sisaldavad
) Kõige süstemaatilisi GM-ga seotuid uuringuid, mis on seotud bioloogile mitmekesisuse mõjutamisega, on tehtud ajavahemikus 1999-2002, Inglismaal. Uuringute eesmärgiks on kontrollida hüpoteesi, et GM kultuuride mõju põllumajandusettevõtte maa-ala taimestikule ja loomastikule ei erine mõjust, mida avaldavad samade liikide geneetiliselt muundamata ehk tavasordid. Aastal 2003 avaldatud tulemused näitasid märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisule. Täheldati tavakultuuridega põldudel 6 korda suuremat hulka umbrohuseemneid, mis on oluline toit lindude jaoks. Lisaks sellele GM kultuuridega põldudel oli vähem mesilasi ja liblikaid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.1.3 KÕRVALISTE LIIKIDE ASENDUMINE Kõrvaliste liikide all mõeldakse liike, mis ei ole geenisiirde eesmärgiks. Herbitsiidid ja Bt toksiin võivad kahjustada putukaid ja mullabaktereid. Aastal 1990, esimeses selleteemalises laboratoorses eksperimendis selgus, et GM kultuuridega seotud riskid on
2 Truve, E., Koppel, M., Eek, L., Levandi, T., (2009) Kuidas hinnata GMOde mõju inimestele. GMOde praktiline riskianalüüs. [http://www.bioneer.eu/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-4200] (vaadatud: 16.03.2011) keskkonnasaaste ehk mürgisus paljudele elusorganismidele, mille tagajärjel väheneb looduslik mitmekesisus.1 2003.aastalavaldatud tulemused näitasid GM õlirapsi märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Täheldati, et tavakultuuridega põldudel on kuni kuus korda rohkem umbrohuseemneid, mis on oluline toit lindudele, näiteks lõokestele. Lisaks oli GM kultuuridega põldudel vähem mesilasi, liblikaid ja lepatriinusid.2 Hetkel muutub ka üha raskemaks herbitsiidiresistentse rapsi tõrjumine järgnevate kultuuride kasvatamiseks, sest neil on välja kujunenud vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Kuna rapsi tolm võib kanduda kuni 26 kilomeetri kaugusele 3 ja
annaabi.ee 
