valmisolekust teatud viisil käituda. Põhimõtteliselt otsustab igaüks ikkagi ise, kuidas käituda. Kes eksib kõlbluse ehk moraali või tava vastu, peab arvestama ühiskonna võimaliku negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Käitumistavade taga ei seisa arvestatavaid võimuvahendeid (sundi), mis nende tavade piiramatu realiseerumise kindlustaks. Kõlbluse (moraali) ja tavakorra kindlus sõltub ikka otseselt inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui selline valmisolek on olemas, siis määrab käitumise eelkõige sisemine veendumus, mitte väline mõjutusvahend. Sellisele sisemisele valmisolekule ei saa aga lootma jääda. Seepärast reguleeritakse ühiskonna eksisteerimise seisukohalt olulisemad ühiskondlikud suhted õigusega, mille järgimine tagatakse riigi poolt.
karistuste raskusastmete erinevust olenevalt kastilisest kuuluvusest. Perekonnaõiguses on variatsioonid mõeldavad vaid liberaalsemalt meelestatud hinduistlikes kogukondades samas on tänase päevani säilinud kogukondi, kes ei aktsepteeri kastide vahelisi abielusid vaatamata nende legaalsusele formaal-juriidilises mõttes. Hindu õiguskorra nagu ka aasia süsteemi ja islami õiguskorra suurim probleem on modenrse lähenemise ja ajalooliselt välja kujunenud tavakorra harmooniline ühendamine. Kogukonnas levinud tavad on rasked murduma ja seadusandja peab alati olema valmis selleks, et tema poolt soovitud tulemus on tugevalt mõjutatud kogukonnas levinud käitumismallidest. 7
(Samuti toetuti ka teispoolsetele jõududele, nt jumala otsusele ordalia). Sugukondlik kord on universaalne, selle organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond ning see on kõigile omane olnud. Sugukonnaõiguses mõjutasid suhteid kõige rohkem füüsiline (sugukondade vahelised konfliktid) ja bioloogiline julgeolek (verepilastuse vältimine). Kui tekkis tugev keskvõim, muudeti paljud tavaõiguse põhimõtted kohustuslikuks. 1.2 Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Alguse sai tavakorra kirja panemisest. Või siis millegi uue, kirjapanekud, kirja pannakse see mille riik otsustab vajalikuks pidada. Õiguse subjektiks loeti inimest kes usutunnistuse järgi kuulus selle religiooni juurde, samas selles ühiskonnas küsiti ilmaliku õiguse järele. Kirik kõige võimsama institutsiooni lubas enda korrareeglite kõrvale ilmalike korrareeglite tekkimise. Kirik ei näinud riigis mitte võistlejat, vaid toetajat. Korda tuli ühiskonda juurde. Corpus Iuris Civilis
valmisolekust teatud viisil käituda. Põhimõtteliselt otsustab igaüks ikkagi ise, kuidas käituda. Kes eksib kõlbluse ehk moraali või tava vastu, peab arvestama ühiskonna võimaliku negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Käitumistavade taga ei seisa arvestatavaid võimuvahendeid (sundi), mis nende tavade piiramatu realiseerumise kindlustaks. Kõlbluse (moraali) ja tavakorra kindlus sõltub ikka otseselt inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui selline valmisolek on olemas, siis määrab käitumise eelkõige sisemine veendumus, mitte väline mõjutusvahend. Sellisele sisemisele valmisolekule ei saa aga lootma jääda. Seepärast reguleeritakse ühiskonna eksisteerimise seisukohalt olulisemad ühiskondlikud suhted õigusega, mille järgimine tagatakse riigi poolt. ÕIGUSLIK REGULEERIMINE RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED
annaabi.ee 
