võimaluste puudumine, ajapuudus, huviringi kaugus kodukohast, puudub huvi, laiskus, puudub transport, koolis suur koormus. Iga noore loomulik soov on olla terve ja kehaliselt hästi arenenud. Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma. Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast, pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile. Eestis on populaarsemad spordialad noorte seas kergejõustik, võrk- ja korvpall ning suusatamine (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Poiste seas on populaarsust kogunud rohkelt ka jalgpall. 4 SPORT LAAGRITES Et noorte aktiivsust suurendada, on laagrites sport ning liikumine suure tähtsusega. Noori äratakse hommikul üles hommikuvõimlemist tegema, minnakse matkale, korraldatakse
juhendamisel mõne huvialaringi töös. 18% on selliseid, kelle peres on küll sobivas vanuses lapsi, kuid kellest ükski ei osale huvialaringide töös. Kõige enam on huviringides osalejaid peredes, kus on 10-14 aastasi lapsi (91%), kõige vähem aga peredes, kus on 4-6 aastasi lapsi (71%). Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast, pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile. Noortele on loodud võimalusi saamaks tasuta tegeleda spordiga. Samas on aga paljud sportimisvõimalused tasulised ning seetõttu paljud noored, kellel ei ole rahalisi võimalusi, ei tegelegi spordiga. Peamised takistused, miks noored ei tegele sporida on: rahaliste võimaluste puudumine, ajapuudus, huviringi kaugus kodukohast, puudub huvi, laiskus, puudub transport, koolis suur koormus, 2005 aastal tehtud uuringute põhjal 4-19 aastase sihtgrupil on võimalik spordiga
resultaadi sõnastamine võimalik (osaliselt) asendada skeemide ja sümbolite kasutamisega. Nt õigekirjaoperatsioonide järjestuse saab esitada skeemi ja sümbolitega, tulemuse fikseerida nööpidega või nööpidest koostatud skeemiga. Ka teisel etapil õpitakse peamiselt praktilisi harjutusi sooritades. Otstarbekas on kasutada näitvahendeid (pildid, skeemid). Õpitegevuse verbaliseerimisel vajab õpilane abi. Tavakoolile iseloomulik reeglite õppimine ja nende järgi tegutsemine annab vähe tulemusi. Üleminek teisele kooliastmele on seotud mitmete oluliste muutustega abiõppelaste psüühikas. Kõigepealt muutub mõneti täpsemaks ja mitmekesisemaks objektide kaemuslik analüüs. Seetõttu muutuvad täpsemaks kujutlused, õpilased suudavad luua elementaarseid fantaasiakujutlusi. Kujunemas on tahtlik meeldejätmine. Kõne areng
See sisaldab juhtudel peame üritama leida alternatiivseid võimalusi nende koolitamiseks väljaspool käitumisviiside korduvat harjutamist (nelja silma all juhtumihalduriga). tavakooli süsteemi. Ühelgi õpilasel ei tohi lubada kestvalt, järjekindlalt teiste õppimist ja turvalisust koolis häirida. Alternatiivid tavakoolile pole sellisel juhul olulised mitte ainult Sellise harjutamise ajal saab õpetaja käitumisaspekte täpsustada – näiteks „isiklik ruum“, teiste kooliõpilaste heaolu pärast; need on olulised ka töötajate heaolu pärast. „käed süles“, „hoia käed ja jalad enda juures, kui sa vaiba peal istud“, „sõbrahääl“, „kuidas
annaabi.ee 
