Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomiteeni. Ühiskondlik liin põhines kohalikel spordiühingutel, mille põhikiri nägi ette vabatahtlikkuse alusel kujunenud liikmeskonda. • Eesti linnade töötajatele spordiühing "Kalev". • Maal elavatele spordihuvilistele spordiühing "Jõud". • Üliõpilassport kuulus "Kalevi" alla. • Koolinoorsoo spordihuvilistele Haridusministeeriumi juures spordiühing "Noorus". • Tavakoolidest eraldus oskustöölisi ettevalmistav koolitus. Seal õppivatele noortele oli spordiühing "Tööjõureservid". • Raudtee-töötajatele spordiühing "Lokomotiiv". • Siseministeeriumi või Julgeoleku-ministeeriumi asutustes töötajatele spordiühing „Dünamo". Alates 1.klassist oli kehaline kasvatus kõigis koolides kohustuslik ja toimus riiklikult kinnitatud programmi alusel. Lisaks vabatahtlik tegevus kooli kehakultuurikollektiivi
poolt väljatöötatud õppekavas ei tehta, sest selline nagu Waldorf-õpe kord juba on, ta ka jääb. Kuidas ning kellega soovitatakse Waldorf-meetodit kasutada? Waldorf-meetodi ülesandeks on anda igale normaalselt andekale inimesele 12.aastane haridus. See ei tähenda, et vastavat meetodid kasutavates koolides ei võiks käia õpilased, kes on oma arengus aeglasemad ja vajavad seetõttu suuremat tähelepanu ning juhendamist. Sageli tavakoolidest tulevate õpi- ning käitumisraskustega laste puhul paranevad nende tulemused ning huvi õppetöö vastu märgatavalt. Suured klassid on Steineri-koolides tavaline nähtus. Eakohase õppetöö sisu ja metoodika ning temperamendikasvatus kõrvaldavad tavakoolides sellel puhul tekkivad distsipliiniprobleemid. Õppemeetodi sotsiaalse arengu ja temperamendikasvatuse seisukohalt pole väiksemad klassid soovitavadki.
Alates esimesest klassist hakatakse õppima kahte võõrkeelt, loobutakse istumajätmisest, tunnistused on põhjalikult tekstipõhised, hindeid ei panda. Kogu selline seisukoht õppimises on olnud enesestmõistetav alates esimesest waldorfkooli loomisest ( 1919 a.) peale. Alles tunduvalt hiljem võeti üht-teist sellest üle ka tavakooli. Näiteks see, et pole ainult tüdrukute või poiste klasse, tütarlastekoole jms. Erinevalt paljudest tavakoolidest ei ole waldorfkoolis kasutusel tavapärased valmiskujul olemasolevaid õpikuid või töölehti, kus peaks ainult lünki täitma ning mis ei innustaks last ise asjade üle arutlema ja loomingulisust leidma. Nendes on enamasti tegu hoopis endakujundatud tsüklivihikutega. Lasteaias ühes rühmas on koos erinevate vanustega lapsed, mis on hea selleks, et lastel oleks kogu aeg silme ees vanemate tegevus ning olek. Ei maksa arvata, et 2 aastasele on eeskujuks 5 aastane,
tavaliselt jälgida temale mittesuunatud vestlusi ning seetõttu jääb ta ilma olulisest infost. Riigikontrolli aruandest selgus, et vaid 18 % küsitletud koolidest omab piisavalt õppevahendeid hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks. Näiteks koolid, kus õpib kuulmislangusega õpilasi, on muretsenud: õpetajate poolt kohandatud õppematerjale (15%); individuaalseid kõrvaklappe (21%); data-projektori (23%) tavakoolidest. Õppekirjanduse puudumise olulisemaks põhjuseks loetakse seda, et erivajadustega kastele mõeldud õppekirjandust ei kirjastata piisavalt väikese tiraazi tõttu (Erivajadustega laste...,2006). Eksperdid on kinnitanud, et koolis, kus õpib erivajadusega lapsi, peab töötama eripedagoog või vähemalt eripedagoogika täiendusõppe läbinud pedagoog. Auditi aruandest selgus, et kuigi kuulmispuudega lapsed vajavad kindlasti logopeedi ning ka psühholoogi abi, siis mitmes koolis
annaabi.ee 
