haridusele. Näiteks puudub kokkulepe, missuguseid lapsi käsitleda erivajadustega lastena, ning nende laste täpne arv ei ole teada, suure osaga erivajadustega lastest ei tegeleta õigel ajal ja õppimistingimused vajavad parandamist. Puudega inimestel on raskusi haridusele juurdepääsul ja eriala omandamisel. Tavakoolis õppimine loob üldiselt normintellektiga õpilastele edasise hariduse omandamiseks ja tööturul läbilöömiseks paremad eeldused. (Riigikontroll 2006) Kuid tavakoolid on valmis õpetama vaid teatud erivajadustega (nt õpiraskustega) inimesi, erivajadustega inimestel ei ole piisavalt õppevahendeid (sh õppekirjandust), personali miinimumkoosseis ei vasta tegelikele vajadustele (puuduvad vajalikud õpetajad jt spetsialistid), ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine erivajadustega laste koolides on raskendatud ja korraldamata jne. Tööturule jõudmine ja läbilöögivõime on aga otseselt seotud ligipääsuga heale ja võimetele vastavale haridusele.
2010. a kehtima hakanud uus põhikool- ja gümnaasiumiseadus sätestab hariduskohustuse täitmise ja võimetekohase hariduse omandamiseks senisest enam paindlikku õppekorraldust ning individuaalset lähenemist õpilastele. Tavakoolis võimaldatakse HEV õppuritele järgmisi õppevõimalusi: - tavakoolis, kusjuures vajadusel võib koostada individuaalse õppekava. Puude korrektsiooniks ja rehabilitatsiooniks on ette nähtud vastavad tunnid. - eriklassid tavakoolis. - tavakoolid, kusjuures rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud õppeained õpitakse eripedagoogi juhendamisel. Kaasava hariduse praktika aluseks on filosoofia, milles käistletakse erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning mis annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonda kuuluva liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et
kasutavates koolides ei võiks käia õpilased, kes on oma arengus natuke aeglasemad või lapsed, kellel on lihtsalt õpi- ning käitumisraskused. Waldorf-meetod ei näe ette hinnete panemist ega ka istuma jätmist. Tunnistusel on iseloomustav hinnang, mis kirjeldab võimalikult mitmekülgselt õpilaste arengut ja edenemist koolitöös. Puudulik edasijõudmine, mis tingib omakorda klassi kordamise, ei tulene tihtipeale mitte andekusest, vaid õpimotivatsiooni langusest, mida tavakoolid põhjustada võivad. Waldorf-pedagoogika individuaalsusõpetuse nõue ei tähenda õpilaste grupeerimist andekuse järgi mitmeks erinevaks rühmaks, vaid individuaalsusele tuleb õpetajal mõelda tundi ette valmistades ja kogu antud klassi õpetajaskond peab nõrgemaid õpilasi järele aitama. Iga saavutus, ka kõige väiksem, on samm õpilase arengu teel ja sellisena tuleb seda ka hinnata. Kokkuvõtteks on raske öelda, kas waldorf-meetodil õppimine on parem
Eksamid, tasemetööd, hindmine, tagasiside Õpetajate, koolijuhtide kvalifikatsioon, palgad, koolitus, pädevus Finantseerimine, õppemaks, õppetoetused, rahade kasutamise vabadus Minimaalne tundide arv gümnaasiums – 32 Egalitaarsus/ elitaarsus Tendents on egalitaarne koolisüsteem – õppimise võimaluste võrdsus; kooli lõpetamisel ühtne stardipositsioon Eesti on eliraarne, sest Eestis on eliitkoolid ja tavakoolid Hariduspoliitiline debatt Kas Eestisse egalitaarne või elitaarne kool? Kas väikesed koolid kinn? Põhikool ja gümnaasium lahku? Milline hindamissüsteem? Kas üldhariduskool tasuliseks? KODUTÖÖ – RÕK analüüs. Prindi RÕK välja. Vajalikud paragrahvid – 2, 3, 4, 9, 11. Minu ülesanne – valin 5 teemat/pädevust – mida ma saaksin mingi teema juures käsitleda, kuidas oleks mingi jutu või teemaga võimalik siduda (rühmatöö, debatt, harjutus).
annaabi.ee 
