objektiivselt. Info edastaja isikule pööratakse väga vähe tähelepanu, sest oluline on sõnumi sisu, mitte selle edasiandja isik. Esineb iseloomulik oskussõnavara, lauseehitus ja teksti liigendus. Kõnekujundeid kasutatakse väga piiratult ning neid iseloomustab rangus ja emotsionaalne vaoshoitus.. Iseloomulik on lugejat austav, liigseid lihtsustusi vältiv kirjastiil. Kasutatav keel on võrreldes tavakeelega keerulisem - laused on pikemad ja keerukama ülesehitusega. Kasutatakse erialasõnavara ja võõrsõnu. Esitatud väited on loogilised, põhjendatud ja andmetega tõendatud. Vastupidised seisukohad lükatakse ümber tasakaalukalt ja hinnanguvabalt. Autor püüab oma seisukohti väljendada neutraalselt, ilma liialt subjektiivse ,,käekirjata" - kirjutatakse kolmandas isikus. Autor mõistab, et esitab vaid üht ,,tõe" versiooni ning tunnistab alternatiivide võimalikkust
Evansi ja Levinsoni (2009: 437439) sõnul pole siiani välja mõeldud keelelisi universaale ehk üldistusi, mis kehtiks tõepoolest kõigi keelte kohta, nii et neis ei saaks ei kahelda ega ka neile vastuargumente leida. Nad leiavad, et see pole võimatu missioon, ent siiani pole sellega hakkama saadud ning uurijatel on sinnani veel pikk tee. Raske on leida keelte vahel ühisosi, kui need oma olemuselt niivõrd erinevad, nagu näiteks viipekeel(ed) ükskõik mis nn tavakeelega võrreldes. Siiani esitatud universaalid pole mitte absoluutsed, vaid statistilised. Evansi ja Levinsoni (2009: 433) meelest on keelte puhul on pigem selle bioloogiline ehitus (st kõnelemis- ja kuulmissüsteem) universaalne, üldistatav, mitte süntaks, millele Chomsky keskendus. Chomsky järgi on süntaks, eriti sõnaklassid, universaalse grammatika kese, kuna väidetavalt on igas keeles olemas nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad ja määrsõnad. Evans ja
Selles omapärases luule- ja muusikakeeles loodi ja esitati laule, mis hõlmasid kogu eesti talurahva eluolu ja mõttemaailma, saates inimest hällist hauani. Regilaul kujundas või täiendas ühtviisi nii ühe inimese kui kogu külarahva tegevust kombetalitustel, laulul oli oma osa siis, kui tehti tööd ja siis, kui lõbutseti. Regilaulus on tunnete ja mõtete väljendamiseks kasutatud igapäevasele suhtlemisele vastanduvat erikeelt või poeetilist koodi. Laulu usuti omavat tavakeelega võrreldes erakordset väge, seetõttu peegeldab laul elus tegelikult toimuvat kujundlikult. Inimene suhestas end ümbritseva maailmaga värsistatud sõnade abil, millele viisiga anti veelgi erilisem tähendus, ning laulul arvati olevat võime mõjutada kõike inimesi, nende töid ja tegemisi, reaalset loodust ja teispoolsust. Regilauluajastul panid inimesi laulma samasugused tunded ja meeleolud, mis ka tänapäeval meid laulma või laulu kuulama sunnivad - see on inimlik vajadus end
,,isik" ja ,,isiksus". Tavakeeles sageli kasutatakse tähenduses: - isiksuseks olemine on midagi positiivset; - tegemist on omadusega, mis eksisteerib teatud astmel vi gradatsioonides - mida rohkem isiksust, seda parem; - õigusrikkumine seostub "kurjategija isiksusega". Psühholoogi ja juristi erialastes suhetes kajastub "isiksuse" mõiste ebamäärane tõlgendamine selles, et psühholoogilt oodatakse tavakeelega sarnast vaba käsitlust, kuid mööndakse, et psühholoog ilmselt teab sellest teemast rohkem. Psühholoogiateaduse kogu ajaloo vältel on isiksuse probleem olnud püsivalt teadusuuringute teemaks. Psühholoogia ajaloo jooksul on asjaolule, et inimesed on oma elukorralduse, käitumise ja suhtluslaadi poolest silmnähtavalt üksteisest erinevad, leitud erinevaid selgitusi: - kik inimestevahelised erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest;
annaabi.ee 
