Kasutab ju kirurg eri operatsioonide korral erinevaid võtteid ja isegi samas olukorras käitub ta iga kord pisut isemoodi, rääkimata erinevustest kahe või enama inimese käitumises. Roboti tööd lihtsustaks oluliselt käitumise laiema konteksti tundmine. Teades tegevuse tausta ja üldist plaani, oskaks robot oodata vaid teatud liigutuste järgnevusi ja mõista paremini nende otstarvet. Viimane tõstab omakorda roboti reaktsioonikiirust ja planeerimise täpsust. Taustteadmiste põhiosa moodustaksid antud juhul kirurgilise protseduuri stsenaarium ja instrumendid, mida seal kasutatakse. Nimetatud idee pakkus Fujio Miyawaki töörühmale välja käesoleva loo autor oma külaskäigul HAMi tippkeskusesse 2004. aastal. Ideest haarati kinni ning osa projektiga seotud teadustööst kandus 2005. aastal üle Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteaduse instituuti ja küberneetika instituudi juhtimissüsteemide osakonda. Eesti-poolse töörühma ülesandeks sai lahendada roboti
mida ta oma kultuuri ja elukogemuse põhjal ei mõista. Antropoloog ei saa võõra kultuuri suhtes seisukohta võtta enne selle põhjalikku uurimist. Aga me ei ole võõramaalased meie omas keskkonnas. Me teame, et on olemas moraaliprobleeme, et nad nõuavad lahendamist ja nende peamised faktorid on tuttavad, ning peale selle tajume filosoofidena, et suur osa sellest, mida nendest probleemidest räägitakse, ei kannata kriitilist käsitlust. Kui see taustteadmiste alusel määratav premisside hulk omaks võetakse, siis ei ole deskriptiivsel praktilisel eetikal palju öelda. Lõpuks käsitlen veel lühidalt moraaliprobleemi teravust. Üheks probleemivaldkonnaks, mis teravuse puudumisega üllatab, on poliitika. Võiks arvata, et just sealt võib leida kõige kuumemaid teemasid ja kõige sügavamaid lahkarvamusi, mida saaks lahata arukate filosoofiliste argumentide abil. Ometi pole see nii: praktilise
püüab väita, on ebatõenäoline antud aja taussteadmistest lähtudes (92). Oletuste julguse üle otsustatakse lähtuvalt asjasepuutuvatest taustteadmistest, nii võetakse need aluseks ka ennustusele: uudsed on nad siis kui neis sisaldub mõni ajastu taustteadmistest puuduv või koguni selgesõnaliselt välistatud nähtus (92). Ennem rääkisime, et teaduslikele teadmisele täienemisele aitavad kaasa kas julge oletuse kinnitamine või ettevaatliku oletuse väärakstunnistamine. Taustteadmiste mõiste kasutusele võtt aitab need kaks kokku viia – ühe eksperimendi tulemusena. Taustteadmised koosnevad ettevaatlikest hüpoteesidest, sest nende teadmine on hästi kinnistunud ja ei tekita kahtlusi; julge oletuse kinnitamine haarab teatud osa taustteadmise falsifitseerimist – selle osa suhtes, mille suhtes on oletus julge (93). 5.Kinnitamine: induktivistlike ja falsifikatsionistlike vaadete võrdlus (93-95). Teaduse eesmärk on teooriate falsifitseerimine ja nende asendamine
tegevus tajukujutluste põhjal: ülesanne täidetakse pärast tajule järgnevat lühikest pausi. C. Tajude ja kujutluste laiendamine-täpsustamine pärast sõna esitamist. Töövõtete eelmise rühmaga võrreldes esitatakse nüüd kõigepealt sõna, järgneb eseme või pildi vaatlus ning verbaalse lisateabe andmine, sh loogiline määratlus (sõna —> tajude või kujutluste täpsustamine ja taustteadmiste esitamine). Võtete kasutamise eelduseks on tajude ja kujutluste kõrgem arengutase: näidise järgi valik asendub rühmitamisega, st tõelise üldistamisega. Harilikult kombineeruvad kaemuslikud töövõtted verbaalsetega. Laste ja pedagoogi tegevusest lähtudes on kasutusel järgmised töövõtete valdkonnad: õpetaja seletus, objektide või piltide suunatud vaatlus, verbaalsete instruktsioonide täitmine. Näiteks: Leia kõik metsloomade pildid. Nimeta loomad.
Fotosid ja illustratsioone, mis kirjeldavad seda tühimikku, kasutatakse tihti holokausti õpetamisel. 2 Trials of the Major War Criminals before the Nuernberg Military Tribunals, Washington 1949-53. Vol XXXI, page 515. 30 EESTI JA HOLOKAUST Meelis Maripuu Järgnev ülevaade on mõeldud eelkõige ajalooõpetajatele süstemaatiliste taustteadmiste andmiseks holokausti toimumisega seotud institutsioonidest ning faktoloogiliseks baasiks holokausti ohvritest Eestis. Samuti võib seda soovitada lugeda teema vastu sügavamat huvi tundvatel gümnaasiumi õpilastel. Eesti ja holokausti seoseid saab ja tuleb vaadata II maailmasõja sündmuste kontekstis, sest ei eksisteerinud „Eesti holokausti“. Sama moodi ei saa rääkida „Balti holokaustist“, vaid tuleb vaadelda kuidas ja milliste
annaabi.ee 
