Strateegia põhieesmärk on realiseerida põhiseaduse ja teiste õigusaktidega antud võimalus tagada eesti keele kaitse, püsimine, areng ja täisväärtuslik toimimine riigikeelena kõigis eluvaldkondades kogu Eesti riigi territooriumil. Aastaks 2010 peavad peamised keelekasutusvaldkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema heatasemeline ning arenguvõimeline. Kahjuks on meie kirjakeelel ning selle kasutamisel palju taustategureid, mis avaldavad negatiivset mõju keelele. Ühena peamistest teguritest võib nimetada võõrkeelte mõju, suhtlus muutub üha mitmekeelsemaks, enamjaolt võetakse kasutusse ingliskeelseid väljendeid. Oluline mõju on ka üldhariduskooli läbinute halvenev ja ebapiisav üldkirjakeele oskus, sellele lisandub veel ülikooli lõpetanute puudulik erialakeele oskus, mis on paljustki tingitud sellest, et kõrgkoolidel on kasin huvi võtta õppekavva eesti keele kursus
rahulik, võimalikult vähe klienti katkestada. Hinnangulisust vältida. Kliendi probleeme ei tohiks alahinnata. Ei tohiks lasta ennast provotseerida vastuähvarduseks. Püüa saavutada kokkuleppeid. Nõustamispsühholoogia 04.03 · Info kogumine ja klassifitseerimine sõltub sellest, milline on nõustaja taust ja filosoofiline maailmavaade, situatsioonist, milles klient viibib ja kultuurikontekstist. · Probleemi määratlemise puhul on oluline näha ka kõiki taustategureid. Nt. sotsiaalne toetus · Ressursside hindamine. Kui klient suudab probleemi sõnastada, on see 50% lahendusest. Enamasti sõnastatakse mitu probleemi korraga. Tuleb valida üks probleem korraga. Probleemiga tuleb kohe tegelema hakata, mida kaugemas tulevikus. Probleem peab olema suhteliselt selgepiiriline, hästi tituleeritud analoogiad. Nõustaja peab tundma ennast selles probleemvaldkonnas piisavalt kindlana. Probleemi määratlemine ajateljel.
elukaaslane, pereliikmed või lähedased sõbrad) kui ka võõraid. 5. Igapäevased toimingud hinnatakse raskusi igapäevaste toimingute tegemisel (need on toimingud, mida inimesed iga päev teevad ja hõlmavad koduseid toimetusi, vabaajategevusi, tegevusi koolis ja tööl). 6. Osalemine hinnatakse sotsiaalset mõõdet, näiteks tegevust kogukonnas, vastaja ümbruskonnas esinevaid takistusi ja muid probleeme. Küsimused hõlmavad ka erinevaid taustategureid (isiklikke ja keskkonnategureid), mida vastaja tervise olukord mõjutab. WHO DAS 2.0 sooritamine · Sooritamise viisid (ise, küsitlejaga, esindaja poolt täidetud). · Erinevad versioonid (12-punkti, 12 + 24- ja 36-puntki versioon). · Tugiraamistik küsimustele vastamiseks (nn mälukaardid) 1. raam raskuse aste (...) 2. raam tervise olukorra tõttu 3. raam viimasel 30 päeval 4. raam halbade ja heade päevade keskmine 5
teavet tavaliselt üsna meelsasti, kuid nõustajad võivad tunda end küsitlemisel ebamugavalt, arvates mõnikord, et saadav info on liiga isiklik. Kuigi see teave on kindlasti sest sageli jäetakse see tausta seisukohalt oluline teema käsitlemata. isiklikku laadi, võib see olla ka abistamisprotsessi oluline koostisosa. Paljud kliendid ei pea Arvesse tuleb võtta mitmeid taustategureid: sugu, seksuaalset sattumust, vanust, puuet, oma eluolu arutamist sissetungiks nende eraellu, vaid pigem huvi märgiks. Küsimusi rahvust jne. Üks võimalus nende valdkondade uurimiseks on küsida kliendilt, milliseid tuleks esitada hoolivuse ja uudishimu vaimus. raskusi ta tunnetab. Sellele küsimusele vastates osutab klient tausta- probleemidele, mis