Ta mõistab, kui habras on hetk, milles elab. Sel viivul on juba hilja midagi muuta, sest me ei suuda ajas tagasi rännata ja endi ega teiste vigu parandada, ära hoida. Inimene peaks elama nii, et vaadates elus tagasi, ei teki hetkeksi kahetsust tehtu üle. Inimene ei ole homme see, kes oli täna, just seetõttu peakski suhteid hoidma ja elama selles hetkes, kus viibitakse. Aja eest pole kuskil peidupaika. Mõnikord tatsub aeg kergelt ning ettevaatlikult üle inimeste, vaevalt on märgata tema õõtsuvaid samme. Teinekord jällegi võib ta niimoodi riivata, et jäljed jäävad järele. Elu ei ole kingitud selleks, et puruneda hapra klaasina kildudeks või närtsida lillena hoolimatuse tõttu.
20. Kes supiga suus põletanud, see puhub ka vee peale. 21. Kui sa oma nahka armastad, siis ära teist löö. 22. Kui sul enesel tiibu ei ole, siis ei tõsta sind ka võõrad tiivad lendu. 23. Kus koer kord lüüa saanud, ei ta seal enam teine kord haugu. 24. Mee-kaup-mees lakub mõne korra omasõrmi. 25. Mis naeste tarkus on? Hundi eest tuppa hoida. 26. Noorte leskede südamed ja kivi-vaagnad on usinad jahtuma. 27. "Kelle jalg tatsub, selle suu matsub" ja "Kes koera saba kergitab, kui koer ise"; 28. "Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg"; 29. "Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu"; 30. "Pill tuleb pika ilu peale"; 31. "Käbi ei kuku kännust kaugele" ja "Suur tükk ajab suu lõhki" 32. "Parem suutäis soolast kui maotäis magedat" 33. "Kes kannatab, see kaua elab". 34. "Häda ajab härja kaevu", 35. "Tasa sõidad (sõuad), kaugemale jõuad").
Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. Kingitud hobuse suhu ei vaadeta. Kinnas kotti, pöial matti. Kuidas küla koerale, nii koer külale. Kuri keel on teravam kui nuga. Kus suitsu, seal tuld.
11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alustab, peab lõpetama. 29.Kes ees, see mees. 30.Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. 31.Kes kannatab, see kaua elab. 32.Kes kord on valetanud, seda teist korda enam ei usuta. 33.Kes tark, see võtab õppust. 34.Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. 35.Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. 36.Kes tööd ei tee, see süüa ei saa. 37.Kes otsib, see leiab. 38
Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega. vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. Vanasõnad kätkevad endas üldistavat elutõde, mitmete põlvede elukogemusi. Distsipliini, mis tegeleb vanasõnadega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändudega), nimetatakse parömioloogiaks 1. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 2. Kes koera saba kergitab, kui koer ise. 3. Varane pühib nokka, hiline saputab Allvorm: Uusvanasõnad : Ilu on vaataja silmades Vanasõnamodifikatsioonid: vanasõnade ümbertegemine. Häda ajab härja raevu Vellerism: ütlused, mille üldvorm on „A“ ütles B, kui juhtus ~tegi ~nägi ~... C (“Palju kisa, vähe villa,” ütles kurat, kui siga pügas), kus tihti kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis. 35
Reeglina sümmeetrilise "kausaal-implikatiivse" põimlausestruktuuriga ütlused, kus eeldus- ja järelduspool on markeeritud eriliste nn. vormelielementidega (Kus..., seal...; Kes..., see... jt.) või esitatud elliptiliselt: Unustab hoidja, tabab püüdja (ellips); Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi; Kus suitsu, seal sooja; Mitu meest, setu aru; Kuidas lind, nõnda laul; Mida varem, seda parem; Mis ajast, see arust; Kes valetab, see varastab; Kelle jalg tatsub, selle suu matsub; Kel vägi, sel võimus 10 F. Täisparallelistliku ülemastme ja indikatiivse põhitasandiga tekstid · Parallelismis mitmesugust vastanduvad lihtlaused: Küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse; Väsib andja, ei väsi vastavõtja; Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene; Noorel nugise silmad, vanal varese silmad; Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu; Tegijal tööd, magajal und
annaabi.ee 
