.. , ): Järelikult jutuks olevad permutatsioonid on eri- neva paarsusega. Vaatleme nüüd olukorda, kui vahetatavad arvud ei ole kõrvuti: olgu nende vahel s arvu. Läheme permutatsioonilt 1 ... +1 ... -1 ... (2.2) s üle permutatsioonile 1 ... +1 ... -1 ... (2.3) s samm-sammult, hakates vahetama kõrvuti olevaid arve. Vahetame permu- tatsioonis (2.2) arvu i temale järgnevate arvudega, viies ta arvu k järele. Selle protseduuri käigus toimub s + 1 kõrvuti oleva arvupaari vahetust. Nüüd toome arvu k arvu i esialgsele kohale, vahetades s korda kõrvuti olevaid arve. Seega saime permutatsioonist (2.2) permutatsiooni (2.3), va- hetades kokkuvõttes (s + 1) + s = 2s + 1 korda kõrvuti olevaid arvupaare. Iga selline arvupaari vahetus, nagu teame, muutis permutatsiooni paarsust. Kuna 2s + 1 on paaritu arv, siis permutatsioonid (2
tabelis 4. Hooldeainete kasutamine töövuukidel, töödeldavatel pindadel või pindadel, mis peavad teiste materjalidega nakkuma, on lubatud ainult juhul, kui need enne järgmist tööoperatsiooni täielikult eemaldatakse või on tõestatud nende kahjutus. Pindadel, mille viimistlusele esitatakse erinõudeid, tohib hooldeaineid kasutada ainult siis, kui see on projektdokumen- tatsioonis lubatud. Tabel 4. Minimaalne hooldeperioodi kestus päevades sõltuvalt nõutavast normtugevusest 1) Minimaalne hooldeperiood, kui ettenähtud survetugevus hooldeperioodi lõpuks on 50% normtugevusest Minimaalne hooldeperiood päevades 1), 2) Betooni kivistumiskiirus 4), 5)
Vaatleme n¨ uu ¨d olukorda, kui vahetatavad arvud ei ole k~orvuti: olgu nende vahel s arvu. L¨aheme permutatsioonilt 1 . . . i i+1 . . . k-1 k . . . n (2.2) s u ¨le permutatsioonile 1 . . . k i+1 . . . k-1 i . . . n (2.3) s samm-sammult, hakates vahetama k~orvuti olevaid arve. Vahetame permu- tatsioonis (2.2) arvu i temale j¨argnevate arvudega, viies ta arvu k j¨ arele. Selle protseduuri k¨aigus toimub s + 1 k~orvuti oleva arvupaari vahetust. N¨uu ¨d toome arvu k arvu i esialgsele kohale, vahetades s korda k~orvuti olevaid arve. Seega saime permutatsioonist (2.2) permutatsiooni (2.3), va- hetades kokkuv~ottes (s + 1) + s = 2s + 1 korda k~orvuti olevaid arvupaare.
nende vahel s arvu. L¨aheme permutatsioonilt α1 . . . αi αi+1 . . . αk−1 αk . . . αn (2.2) s u ¨le permutatsioonile α1 . . . αk αi+1 . . . αk−1 αi . . . αn (2.3) s samm-sammult, hakates vahetama k˜orvuti olevaid arve. Vahetame permu- tatsioonis (2.2) arvu αi temale j¨argnevate arvudega, viies ta arvu αk j¨ arele. Selle protseduuri k¨aigus toimub s + 1 k˜orvuti oleva arvupaari vahetust. N¨uu ¨d toome arvu αk arvu αi esialgsele kohale, vahetades s korda k˜orvuti olevaid arve. Seega saime permutatsioonist (2.2) permutatsiooni (2.3), va- hetades kokkuv˜ottes (s + 1) + s = 2s + 1 korda k˜orvuti olevaid arvupaare.
aasta jaanuaris läbi ja andis oodatule vastu- pidise efekti.58 Gorbatšov-Fondi eelnimetatud dokumentide ja materjalide kogumikes on roh- kesti andmeid Balti küsimuse sagedase arutamise kohta kõige kõrgemates sfää- rides. See tänuväärne ja mastaapne materjal ootab põhjalikumat süvenemist ning kõrvutamist ajastu muude tõenditega. Esimene mulje kinnitab Balti asjade suurt osatähtsust ja erilist tähendust Liidu säilitamise-lagunemisega seotud dokumen- tatsioonis. Gorbatšovi abide Gratšovi ja Tšernjajevi mälestustest ning märkmetest võib välja lugeda, et peasekretäri ja poliitbüroo Balti-poliitika, mis lähtus “ühtsest ning jagamatust”, oli tegelikust elust irdunud ja rajatud vääradele alustele – baltlasi iga hinna eest Liidus kinni hoida.59 Gratšov kirjutab, et Gorbatšov ei orienteerunud Balti ajaloos ja mentaliteedis, samuti Balti riikide rahvusvahelisest õigusest tule-
annaabi.ee 
