abielus Andres Ehiniga, võttes tema perekonnanime. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja giidina. 1974 a. Raplas kutseline kirjanik. 1989 a. Rapla maakohtu tõlk. Ühingud: ELKNÜ (1962 a.); KL (1972 a
ka rahulikumaid hetki, kokkuvõttes on tegemist väga emotsionaalse teosega. Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas nt ,,Passio", "Kanon Pokajanen", ,,Spiegel im Spiegel", ,,Da pacem Domine", ,,In Spe" jne. Pärti on autasustatud paljude auhindadega, näiteks on ta Sonning'i fondi muusikaauhinna laureaat, saanud Classic Brit Awards'i aasta helilooja tiitel 2011. aastal. Ta on mitmete ülikoolide audoktor (nt Tatru Ülikooli, Sydney Ülikooli, Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor), saanud Eesti Vabariigi ja Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali elutööpreemiad jne. Pärt on minu arvamuse kohaselt andekaim eestlasest helilooja läbi aegade. 3
tingimuste koostoimel. Koos äikesega kaasnevad ka teised ilmastikunähtused, näiteks vihm, rahe või tugev tuul. Äike pakub suurepärast vaatemängu, kuid võib ka väga ohtlik olla. Välk, mis on üks äikese osa, põhjustab inimestel tervisekahjustusi või isegi surma ning nii metsa kui hoonete põlenguid. 8 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Enno, S.-E. 2011. Kus lööb Eestis kõige sagedamini välku. Novaator Tatru Ülikooli teadusuudised kodulehelt http://www.novaator.ee/ET/kliima/kus_loob_eestis_koige_sagedamini_valku/ välja otsitud 22.11.2012 Jänes-Kapp, K. 2009. Äike ja eksiarvamused. Horisont kodulehelt http://www.horisont.ee/node/1172 välja otsitud 22.11.2012. Masing, V. 1986. Äike. ENEKE. (lk 230). Kirjastus Valgus Äike. Vikipeedia Vaba entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike välja otsitud 22.11.2012. 9
pedagoogiliste koolide vahelised võistlused Tallinnas ja ööbimine oli selles uhkes spordihotellis. Tookord mulle tundus, et võimsamat ja vägevamat ja uhkema kohta pole olemaski, olin väga uhke selle üle, et sain seal olla. Saavutasin ka kuulitõukes esimese koha, sest rohkem võistlejaid sellel alal polnud peale minu. Ha, ha, ha... Ja kolmas mälestus, mis seostub mul just nende mängudega on pärit Moskvast. Kui Tatru kooli lõpetasin,pidin asuma tööle, aga minu tubli kursusekaaslane, kes lõpetas punase diplomiga (st olid kõik viied hinnetelehel), asus õppima Moskva Pedagoogilisse Instituuti ja selle kooli ühikaks oli olümpiaküla üks kõrghoonetest .Ehk siis ta elas õppimise ajal Moskva olümpiakülas. Sel korral Moskva jättis mulle taas kustumatud mälestused, aga olümpiakülas pettusin küll: seisid võimsad kõrghooned, aga ümbrus oli
november 1918- 02. veebruar 1920 42. Mis oli Landeswehri sõda? Millega see lõppes? 1918. aasta lõpul toimunud sõda Vene vägede ja Eesti vägede vahel. 1919 toimus Võnnu lahing, mille eestlased võitsid ja pidasid maha Saksa vägedega. Landeswehr saadi vastastelt kätte ning selle kohaselt pidid Saksa väeosad Lätist lahkuma. 43. Poola-Vene sõda 44. Millega lõppes Vene kodusõda? Mis olid tulemused? Eesti ajalugu II Ptk 27: 45. Kes oli Jaan Poska? Eesti delegatsioonijuht Tatru rahukonverentsil Ptk 28: 46. Miks kuulutas Eesti ennast iseseisvaks? Kuna ammusest ajast oli Eestil tahtmine iseseisvaks saada ning just sel hetkel oli see võimalik. Eesti tahtis iseseisvalt ja üksinda hakkama saada, ilma Venemaa või Saksamaata. 47. Mis tegi võimalikuks Eesti iseseisvuse väljakuulutamise? Venemaa nõrgestatus ning see, et Eestis ei viibinud ükski võõrjõud sellel ajal. Seda juhust kasutati kohe ära. 48. Millal kuulutas Eesti ennast iseseisvaks
viljelemise ja õpetamiseni. E. Ootsing on esinenud eesti graafikamaastikul kolmkümmend kuus aastat. Ta on osa võtnud kõigist toimunud üheteistkümnest Tallinna graafikatriennaalist ja teistest olulistest graafikasündmustest. Samuti tegeleb ta raamatukujundusega – ta on kujundanud ja illustreerinud ca 40 raamatut. Valdava osa hõlmavad sellest eesti kirjandus ja kirjandusklassika. 1958-1961. aastani õppis E. Ootsing Tatru Kunstikoolis,mille lõpetas maali ja kunstipedagoogika erialal ning sai ka üldharidusliku kooli kunstiõpetajaks. 1961-1966. aastani omandas ta aga graafika- ja kunstniku-kujundaja eriala. Ta oli vabakutseline kunstnik, kuid samuti ka Eeti Kunstnike Liidu vastutav sekretär. Töötas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1980-1988. aastani ning on tänini Eesti Kunstiakadeemia professor ja graafikaosakonna juhataja. Näitustel on ta esinenud alates 1964. aastast. E
annaabi.ee 
