kohustuste ning vastutuse kohta. Lepingueelsetel läbirääkimisetel peab kaupleja teavitama tarbijat kõigist asjaoludest,mille vastu tarbijal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis,kui ostja seda ise otseselt ei küsi. 10.Kauba ja hinna suhtes kehtivad nõuded Kauba hinna avaldamise üldnõuded: Kaupa pakkudes peab sh vaateaknal ja kaupa müües kaupleja tarbijale tatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna. Kauba pakkumisel peab seega tarbijale avaldama kauba hinna kahes osas: a) müügihind ja b) ühikuhind. Kauba müügihind ja ühikuhind tuleb avaldada kirjalikult ja loetaval viisil ning need peavad olema tarbijale üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad. Müügihind ja ühikuhind märgitakse kaubale või selle müügipakendile või pannakse välja kauba vahetus läheduses nagu müügiriiulil. Kaubale märgitud hinda peab olema võimalik
sotsiaalne vastutus (CSR – Corporate Social Responsibility), mille omakorda määrab see, kuivõrd avalikkus tajub ettevõtet olevat seotud avalike huvide ja väärtuste toetamisega. Paljud suuremad ning väiksemad ühiskonnaelu puudutavad probleemid omavad täiesti reaalseid ja realistlikke lahendusi, kuid tee nende realiseerumiseni võib olla pikk ning raske, sest enamik neist eeldavad üksikisiku poolseid käitumuslikke muudatusi ning võivad osutuda tatavaks väljakutseks, mis esmapilgul võivad inimese jaoks tunduda üle jõu käivateks või mitteolulisteks. See on tinginud parimate praktikate otsingud inimeste suhtumise ja käitumise muutmiseks. Täna saame juba rääkida teaduspõhisest ning parimate praktikate põhisest ja süsteemsest lähenemisest e sotsiaalturundusest. Mõiste sotsiaalturundus/ social marketing kinnistus 1970-ndatel aastatel peale Philip Kotleri ja Gerald Zaltman’i vastavasisulise artikli ilmumist
maine faktoreid on ettevõtte sotsiaalne vastutus (CSR Corporate Social Responsibility), mille omakorda määrab see, kuivõrd avalikkus tajub ettevõtet olevat seotud avalike huvide ja väärtuste toetamisega. Paljud suuremad ning väiksemad ühiskonnaelu puudutavad probleemid omavad täiesti reaalseid ja realistlikke lahendusi, kuid tee nende realiseerumiseni võib olla pikk ning raske, sest enamik neist eeldavad üksikisiku poolseid käitumuslikke muudatusi ning võivad osutuda tatavaks väljakutseks, mis esmapilgul võivad inimese jaoks tunduda üle jõu käivateks või mitteolulisteks. See on tinginud parimate praktikate otsingud inimeste suhtumise ja käitumise muutmiseks. Täna saame juba rääkida teaduspõhisest ning parimate praktikate põhisest ja süsteemsest lähenemisest e sotsiaalturundusest. Mõiste sotsiaalturundus/ social marketing kinnistus 1970-ndatel aastatel peale Philip
miniloome, keeleõppe ja keeleoskuse testimise teemal, suhtumine teistesse keeltesse ja nende mõjusse vms. Keelepoliitika määrab enamasti ka järgmise taseme, (kitsamas mõttes) keelekorralduse meetodid – Eesti puhul kirjakeele normingu kehtestamise korra. • Keelekorraldus on keelepoliitikast sanktsioneeritud sisuline tege- vus, mille eesmärk on kokku leppida ja seejärel sõnastike ja muude keelekirjeldustega kohustuslikuks või vähemalt soovi- tatavaks kuulutada keele konkreetsed omadused: õigekiri, sõna- vara, vähemal määral lause- ja tekstiõpetus ja veel palju vähemal määral semantika ja pragmaatika. Eestis tegelevad keelekorraldusega Emakeele Seltsi keeletoimkond, kirjakeele normingu kehtestamise korras mainitud normatiivsete sõnastike autorid ja terministandardite koostajad. • Keelehoole on kõige levinum tegevus ja seisneb keelepoliitika ja -korralduse suuniste praktilises rakendamises
annaabi.ee 
