— veem ol ekul i de l agundam i ne, hap ni ku eral dum i ne; — ATP sünt ees el ekt r oni de ener gi a ar vel ; — vesi ni kuaat om i t e (pr o ot oni d + el ekt roni d) si dumi ne vaheühen di ga, m ood ust ub NADPH 2 Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad tsükli, seda reaktsioonide ahelat nimetatakse avastaja auks Calvini tsükliks. P im edus s ta a di umi rea k ts i o o ni de kä i gus : — s eot aks e atm os f ääri s t s üs i happega as i, — kas u tataks e ära ves i ni kuaa tom i d vaheühe ndi (NA DPH 2 ) koos s eis us t ning — s ünte es i taks e gl ükoos . Sel l eks kas u tataks e valgus s taadi um is s ünte es itud ATP energi at. Pi me dus s t a a di umi t ä ht s a ma d p ro ts e s s i d on: — süsi ha ppegaa si si dum i ne at m osf äär i st ; — gl ükoo si sünt ees ; — vaheühen di (NADP) j a ATP al gse sei sun di t aast um i ne (ADP*) Aeroobne glükoosi lagundamine-hapnikuga ,saab 38 ATP-d, ei teki mürke ja pikaajaline
ruuduga. J äreldus : kui kolmnurg a külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimet ataks e tões tus eks . Loogika on vahend tões tus e läbivii mi s eks . V aatle me es ialgu s ellis eid tões tamis e me etode id, mid a es itataks e kuj ul ,, x , mil le korral P (x)" . S ellis ed teoreemid tagavad, et eks is teerib vähe mal t üks x mi lle korral predikaat P (x) on õige. S ellis t tões tus t nime tataks e kons truktiivs eks . Tões tus s is aldab s ellis e x leidmis t mill e korral P(x) on tõene või s iis algoritmi koos tamis t s ellis e x leid mis eks . K ons truktiivs e tões tus e näide: tões tada et leidub täis arv mil le ruut on 81. Tões tus : 9*9= 81 M ittekons trukti ivne tões tus s is aldav j ärgmis i või malus i a) väite kinnita mi s eks kas utataks e juba tões tatud teoreeme
ruuduga. J äreldus : kui kolmnurga külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimeta taks e tões tus eks . Loogika on vahend tões tus e läbivii mi s eks . Vaatl eme es ialgu s ellis eid tões tamis e mee todeid, mida es itataks e kujul ,, x , mil le korral P (x)" . S ellis ed teoreemid tagavad, et eks is teerib vähe mal t üks x mi lle korral predikaat P (x) on õige. S ellis t tões tus t nime tataks e kons truktiivs eks . Tões tus s is aldab s ellis e x leidmis t mille korral P(x) on tõene või s iis algorit mi koos tamis t s ellis e x leid mis eks . K ons truktiivs e tões tus e näide: tões tada et leidub täis arv mil le ruut on 81. Tões tus : 9*9= 81 M ittekons trukti ivne tões tus s is aldav j ärgmis i või malus i a) väite kinnita mi s eks kas utataks e juba tões tatud teoreeme
9 Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks? s ure mus e lang us , mis o n tänapäe val e riti kiire are ng umaade s inime s te to itumis ting imus te parane mine te rvis ho iu ja ars tite adus e are ng rahvas tiku kas vug a kaas ne b ka linnae lanikko nna o s atähts us e s uure ne mine : 1900. aas tal e las linnade s 14% rahvas tikus t, 1991. aas tal juba 45% aas taks 2020 e nnus tataks e are ng umaade linnarahvas tiku kas vu ko lme ko rdis tumis t 10 Rahvastiku paiknemine Rahvas tik paikne b väg a e baühtlas e lt Tähts aim rahvas tiku paikne mis e te g ur o n s o o ds ad kliimating imus e d S uurim rahvas tiku tihe dus o n tas as te l ranniku- ja jõ e äärs e te l alade l Kui 1950.a mo o dus tas are ne nud riikide rahvas tik 1/3 ko g u maailma rahvas tikus t, s iis
võ rds us tamis e no tariaals e kinnitus e g a te atavate l juhtude l. Ame tias utus s e e i pe a ko hale mine ma · Avalik s e kto r o n ko hus tatud vas tu võ tma dig itaals e lt allkirjas tatud do kume nte (Dig itaalallkirja s e adus , §4 ja §43) alate s 2001. aas ta 1. juunis t! Dig iallkiri Ee s tis · 07.03.2000 Dig itaalallkirja s e adus · 28.01.2002 väljas tataks e e s ime ne ID-kaart · 07.10.2002 e s ime ne avalik dig itaalallkiri · Täna: ID-kaart kõ ig il o le mas Tas uta tarkvara Ca 1 miljo n po te ns iaals e t allkirjas tajat Ca 800 000 allkirja Po s itiivne ko htulahe nd Allkirjas tamis e tarkvara · Dig itaals e ks allkirjas tamis e ks s aab kas utada Dig iDo c Klie nti · Võ ib kas utada ka Dig iDo c po rtaali aadre s s il http://dig ido c .s k.e e
ek vivalen ts ik s . S amas us rel ats ioon s uvalis el hulgal A on ka ekvivalents ir elats ioon s ellel hulgal. N äide: O lgu hulgaks A täis arvude hulk j a olgu n pos itiivne täis arv. D efineeri me relats iooni R nii, et ta kehtib kahe täis arvu a j a b vahel paraj as ti s iis kui nende arvude (mõle ma te) jääk jagamis el arvuga n on s ama. S elline relats ioon on ekvivalen ts . H ulgateooria tões tataks e, et hulgal A mä äratud ekvivalents j agab hulga A klas s ideks mis omavahe l ei lõiku j a katavad kogu hulga A. S amas s e klass i kuuluvad elemendid on omavahe l ekvivalents ed. Eelmis es näite puhul kuuluvad s amas s e ekvivalen ts iklas s i arvud, mill e j agamis el arvuga n annavad s amas ugus e j äägi. D ef: relats ioon i, m is on ref lek s iivn e, an tis üm m eetrilin e ja tran s itiivn e n im etatak s e m itteran gek s järjes tu s ek s . (p artial ord er relation , p os et A)
ek vivalen ts ik s . S amas us rel ats ioon s uvalis el hulgal A on ka ekvivalents ir elats ioon s ellel hulgal. N äide: O lgu hulgaks A täis arvude hulk j a olgu n pos itiivne täis arv. D efineeri me relats iooni R nii, et ta kehtib kahe täis arvu a j a b vahel paraj as ti s iis kui nende arvude (mõle ma te) jääk jagamis el arvuga n on s ama. S elline relats ioon on ekvivalen ts . H ulgateooria tões tataks e, et hulgal A mä äratud ekvivalents j agab hulga A klas s ideks mis omavahe l ei lõiku j a katavad kogu hulga A. S amas s e klass i kuuluvad elemendid on omavahe l ekvivalents ed. Eelmis es näite puhul kuuluvad s amas s e ekvivalen ts iklas s i arvud, mill e j agamis el arvuga n annavad s amas ugus e j äägi. D ef: relats ioon i, m is on ref lek s iivn e, an tis üm m eetrilin e ja tran s itiivn e n im etatak s e m itteran gek s järjes tu s ek s . (p artial ord er relation , p os et A)
annaabi.ee 
