Roosakna läbimõõt 13m. Viollet le Duc- kõige esimene restauraator maailmas ja tema monument on kiriku katusel. Kristuse okastraat on seal kirikus. Kirikukell kaalub 13 tonni. Vaeste piibel ehk Vennad Limbourghid ,,Berry hertsogi tundideraamat."-vitraaz aknad on vaeste piibel, sinine taust.kunstnikud olid kolm venda, kes katku tõttu surid ning see tundideraamat poolikuks jäi. HAKKAS KUJUTAMA REAALSET MAASTIKKU. Kõige laialdasem teema on vitraazid ja tasut ei ole kuldne vaid sinine. Seal cõib näha igale kalendrikuule iseloomulikke toimetusi. Eesti kirikud.kõige vanemad P-eestis ja Lääne-Eesti saartel. Eesti kirikud on põhiplaanilt kodakirikud. Maakividest on lõunaeesti. Paekivist on lääne. Valjala kirik-limperg (ehisviil) ja ümaraken.Saaremaa karja kirik (pole kellatorne). Väljast väga lihtne. Kiriks sees väga kummaline laemaal. Seal kirikus eesti kõige kuulsamad gooti stiilis reljeefid. Hulgaliselt piibliteemalisi reljeefe
Nad teadsid veidi nendest kohtadest kuhu lähevad. Alatest tollest ajast on maailm dramaatiliselt muutunud. Suuremahulise eeltöö tegemine pole enam nii oluline. Samas oleks hea enne kodust lahkumist keelt õppida. ETNOGRAAFILINE OLEVIK JA TULEVIK Antropoloogilisi tekste kirjutatakse tavaliselt tulevikus. Antropoloogilised analüüsid keskenduvad tavaliselt sotsiaalsetele ja kultuurilistele suhetele mingis teatud olukorras. Ajalooline tasut on saanud järjest olulisemaks. ETNOGRAAFIA KIRJUTAMINE JA LUGEMINE Kuigi välivaatlus on kõige olulisem meetod uute avastuste tegemiseks on siiski teadusareng nõudnud tekstide kirjutamist ja lugemist. Antropoloogide kirjutised on tavaliselt põnevad, kuna need koosnevad autori biograafiast, stiilitunnetusest ja emotsioonidest. Arvestatakse ka ajalooga. Huvi etnograafiliste tekstide kohta ei pruugi alati viia radikaalsete kokkuvõteteni. TÕLKEPROBLEEM
Eetika on vanem kui metafüüsika või religioon. Tylor sai ka sellest mingil määral aru. Ei väitnud kunagi seda, et primitiivsetel ühiskondadel pole eetikat. Allegooria, metafoor Müüte tuleb Tylori järgi võtta sõna-sõnalt. Müüt pole mingisugune metafoor, mõistulugu, allegooria. Tylor läheb sellega tugevasti teoloogilise ja antiikse traditsiooni vastu. Echemeros (sündis 300 eKr.), oli arvamisel, et müütidel on meie tänases mõttes mingisugune ajalooline tasut. Lood jumalatest on kunagi olnud lood mingitest juhtidest, isikutest. On liialdatud neid isikuid. Moraalsed tõlgendused jne. Kõike seda otsesõnu võtta. Müüte tuleb mõista allegooriliselt. Allegooria ja hiljem metafoori mõiste on müütilise mõtlemise tõlgendamisel olnud tegelikult kogu aeg tähtis. Max Müller. Tylori kaasaegne. Uuris palju sanskriti tekste. Tema filoloogiline lähenemine põhines eeldusel, et kõik india müüdid on metafoorid
3 Ei ole teada ühtegi kultuuri, millel oleks puudunud religioosne dimensioon. Inimesed on eelhäälestatud uskuma. Inimesed on ,,by default" religioossed, nad on bioloogliselt born to believe. Väide, et inimesed on ,,vaikimisi eelprogrammeeritud" religiooseiks, võib näida omajagu kummaline ja tekitada tugevat protesti. Tekib nt küsimus, mida siis kujutab endast ateism. Mis on ateism? Ühed ja samad faktid sõltuvad sellest, milline on tasut, kus neid vaadatakse. Religioosset protsessi võib vaadelda ühest küljest vaadata ateistliku nurga alt, kuid usklik inimene võib seda sama protsessi kirjelda hoopis teisiti. Ateismi suhtes tuleb olla ettevaatlik, kuid see ei tähenda, et tuleb hakata kohe maailma religioosselt nägema. Born to believe? Religiooni ja süvapsühholoogia seos. Argumente, mis viitavad religiooni kaasa sündimisele, ei ole küll palju, aga neid siiski on.
Nii kuidas teed ühte asja, teed kõike muud. Oma südant järgides ja ennast täielikult praegusele pühendades pole tuleviku pärast üldse vaja muretseda. Uksed hakkava lihtsalt iseenesest avanema. Üks ilus asi viib teise veel ilusama asjani. Preagu ongi maailma kõige parem aeg. Preagu. Mõned inimesed jäävad vanaks, teised kasvavad suureks. Need, kes ütlevad, et nad juba kõike teavad jäävad vanaks. Kui paljud meist tegelikult mõtlevad? Mu blogi tasut on valge ja kirja värv on must - laenatud mõtted. See, mis tuleb hingest, on enda oma. Kõik me otsime vastuseid väljast, näeme selle nimel nii suurt vaeva. Tegelikult on kõik vastused meil juba olemas, aga neid mujalt otsides, minevikus elades ning tuleviku pärast muretsedes ei näe me kunagi sellesse hetkesse ega endasse. Jep, alati otsime väljast ja unustame oma nina alla üldse vaatamata. Pole vaja karta hetkes olemist ning selle vältimiseks tühje sõnu raisata. Üks
annaabi.ee 
