TURISMIETTEVÕTLUS SISSEJUHATUS TURISMIMAJANDUSE ALUSTESSE TERMINID: Turism inimeste reisimine väljaspoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega vähemalt 24 tundi kuni üks kalendriaasta. Turismi alla kuuluvad reisid, mille eesmärgiks on muu kui tasustav tegevus sihtpunktis. Turismi alla ei kuulu reisid oma elukoha piires, rutiinreisid ja pikaajalised elukohamuutused. Laiemalt võiks turismi vaadelda kui süsteemset käsitlust: · Inimest, kes turisti või külastajana asub väljaspool oma igapäevast tegevuspiirkonda. · Turismiinfrastruktuuris ja -võrgustikest, mis rahuldavad turisti vajadusi. · Paikadest kust tulevad turistid ja paikadest, kuhu turistid lähevad ning nendevahelistest suhetest.
valem Teadmised x oskused = võimekus Hoiak x situatsioon = motivatsioon Võimekus x motivatsioon = edukus Edukus x ressursid = organisatsiooni edukus Motivatsioon Motivatsiooni rakendamise teevad keerukaks kolm tegurit: Motivatsioon ei toimi isolatsioonis Juhid teevad tihti valejäreldusi selles osas, mida töötajad soovivad Traditsiooniliste motivatsiooni võtete väärtus on muutunud Motivatsioon Sisemine Töö on sisemiselt tasustav Inimene tegutseb oma sisemistest arusaamistest lähtuvalt Väline Töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine Sisemine motivatsioon Sisemine motivatsioon aktiivsusest: tuleneb inimesesisemisest huvi lõbu, rahulduse saavutamine võimete realiseerimine keskkonna kontrollimine Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena.
Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita 24. Tingitud refleksi taastumine 25. Stiimuli üldistamine 26. Instrumentaalne e. operantne tingitus Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või karistav stiimul, mis põhjustab reaktsiooni positiivse või negatiivse võimenduse Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne. 28. Karistav tingitus Põhjustab negatiivse võimenduse 30. Bioloogilised piirangud õppimisele Vanus Füsioloogiline seisund Keskkond Ülesande keerukus 31. Vermimine
19. 3. Milliseid spetsiifilisi tehnikaid kasutatakse otsuste langetamiseks perekonnas ja millises ulatuses (näit. konsensus, kauplemine, kompromiss või sundimine; de facto (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund
5 6 (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund