leping sõlmituks kinnituskirjas toodud tingimuste alusel. Erinevalt TsK-s sätestatust ei pea VÕSi kohaselt leping enam sisaldama kokkulepet kõigis olulistes tingimustes, kui võib eeldada, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka sellistele kokkulepetele jõudmata. Näiteks ei pea lepingusse olema märgitud vedajale makstava tasu suurus. VÕSis eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul nende tasulisust. Nüüd on juba pigem tellija huvides märkida veotellimusse veotasu suurus, et tasu määramise aluseks ei võetaks kõrgemat turuhinda. Ka lepingu muutmine on VÕSi kohaselt paindlikum. Kui kirjalikus lepingus on küll kokku lepitud, et muudatused on kehtivad vaid kirjaliku vormi andmisel, siis juhul, kui mõlemad pooled on aktsepteerinud suulist lepingu muudatust, ei saa teine pool hiljem tugineda muudatuse tühisusele vorminõuete mittejärgimise tõttu
et käsunditäitmine oleks võimalik. Käsundisaaja ei või talle seoses käsundi täitmisega usaldatud esemeid kasutada kui enda omi, peab arvestama sellega, et need tuleb käsunditäitjale välja anda. Käsundiandja põhikohustus on maksta käsundisaajale tasu käsundi täitmise eest, kui tasu maksmine on kokku lepitud. Kui aga käsundi täitmist on mõistlik eeldada vaid tasu eest, kuulub see tasu maksmisele. Käsunduslepingu tasulisust eeldatakse siis kui käsundi saaja täidab käsundi oma majanduse või kutsetegevuses. Kui tasu suurus ei ole kokkulepitud, siis tuleb maksta mõistlik tasu.
Vaatamata sellele, et pooled on vabad otsustama intressi kokkuleppe üle on VÕS § 397 ette nähtud tõlgendusreeglid, kui intressi kokkulepe lepingus puudub. Antud paragrahvi lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Nimetatud säte kordab ja täpsustab VÕS § 28 lg 1 toodut. Seega, kui majandus- ja kutsetegevuses antakse laenu, siis eeldatakse alati selle tasulisust, vaatamata sellele, kas intressi suuruses on kokku leppitud või mitte, va juhul, kui pooled on selgesõnaliselt väljendanud tahet anda tasuta laenu. Näiteks, kui äriühing annab teisele äriühingule laenu, siis eeldatase, tulenevalt VÕS § 397 lg 1, et antud laenu kasutamise eest tuleb maksta intressi. Kui aga antakse laen, väljaspool majandus- ja kutsetegevust, siis intressi maksmise kohustust ei ole, va, kui on sõnaselgelt välja toodud intressi tasumise kohustus.
Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. (VÕS § 25). Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse nende tasulisust. Vastavalt VÕS § 26 lg 1 võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). 26 Lepingupoolte kohustused. Lepingupoolte+kohustused+ Seadus+ Lepingupoolte+kohustuste+allikad+
annaabi.ee 
