Aga Jakov vahtis tusaselt ja meenutas, et homme on Johannes Ilmutaja, ülehomme Nikolai Imetegija päev, siis aga pühapäev, selle järel esmaspäev- raske päev. Neli päeva ei saa töötada, aga Marfa sureb kindlasti ühel neist päevist; tähendab, kirst tuleb teha täna. Ta otsis oma raudarssina, läks eide juurde ja võttis temast mõõdu. Siis heitis naine pikali, Jakov lõi risti ette ja hakkas kirstu tegema. Kui töö valmis, pani Pronks prillid ninale ja kirjutas oma taskuraamatusse: ,,Kirst Marfa Ivanovale- 2 r. 40. k." Ja ohkas. Eit lamas kogu aeg vaikides, silmad kinni. Aga õhtul, kui pimedaks läks, kutsus äkki vanameest. ,,Kas sa mäletad, Jakov?" küsis ta, vaadates teda rõõmsalt. ,,Kas mäletad, viiskümmend aastat tagasi andis jumal meile heledate juustega lapsukese? Siis istusime ikka jõe ääres ja laulsime laule... paju all." Ja kibedalt naeratades lisas ta: ,,Tütreke suri." Jakov pingutas mälu, kuid ei suutnud kuidagi ei last ega paju meenutada.
kirjutamist. Aga kui ta oma ,,Keelest ja luulest" essees küllalt erksat arusaamist on osutanud tõsise luulekunsti hindamiseks, siis oskab ta oma proosakunstis ise just vemmalvärssi hästi ehtsalt väärtustada. Selle võttega parodeerib ta peenelt mõne haleda olukorra mõttetust, see aitab ühtlasi kaasa eri tegelaste karakteristikale. Paar tsitaati ütleb lühemalt ja otsemalt. ,,Üle piiri" kanguseta kangelane Robert Muidu luuletab oma taskuraamatusse, ei tea isegi kas Katale või Hedvigile: Su nina nii imelik nüsi, Kuid iial ma sinult ei küsi, Mispärast su nina nii nüsi (,,Üle piiri", lhk. 83 - 84). Aga veel veider-uudsemalt nukrustab ta: Küll väike on mu kambrio, Veel väiksem tema aknio, Pea peal mul madal lagio, Mis mustaks teinud nõgio. Mul väike, väike kambrio, Veel väiksem, väiksem aknio, Miks undab tormil merio? Miks valus vaevleb verio? (Sealsamas, lhk. 104-105).
Näidend lõpeb Treplevi enesetapuga Näidendis on väga palju armastust. Treplevi armastus Niina vastu, Niina armastus Trigorini vastu, Arkadina armastus Trigorini vastu, mõisavalitseja tütre Masa Samrajeva armastus Treplevi vastu, õpetaja Medvedenko armastus Masa vastu, Samrajevi naise Polina Andrejevna armastus doktor Dorni vastu. Need kõik on õnnetud armulood. Õnnetu armastus on "Kajaka" peateema. Trigorini taskuraamatusse vaadates näeme seal "süzeed väikese jutustuse jaoks", mis tekkis tal, kuna Treplev tappis kajaka ja pani selle Niina jalgade ette. Trigorin jutustab Niinale süzee: "Järve kaldal elab lapsest saadik noor neiu, samasugune nagu teie; armastab järve nagu kajakas, ja on õnnelik ja vaba nagu kajakas. Kuid juhuslikult tuleb inimene, näeb teda ja ajaviiteks hukutab tema nagu selle kajaka siin!" "Elu on toores", ütleb Niina neljandas vaatuses. Kunst paistis talle kui kiirgav ja õnnelik
Priimus!" Aga priimus ei teadnud. ,,Kes teab, mis on kresku?" Vargamäe Indrek teadis ja nõnda pidi ta asja selgeks tegema priimusele ja ka teistele. ,,Väga hea," kiitis õpetaja, ,,nüüd teate te, mis on kresku. Ja näete, selleks polnud teil põrmugi minu abi vaja. See on esimene, mida oleme õppinud püha Pauluse reisidest või reietustest. Aga mis on teie nimi?" küsis õpetaja Indrekult. Ja kui see oli vastanud, ütles ta: ,,Väga hea. Nii siis Paas. Selle nime kirjutan omale taskuraamatusse. Esimene nimi püha Pauluse reisidelt. Nii, nii, väga kena... Paas... Mm... Paas -- Pae või Paas -- Paasi, kuis muuta, käänata, väänata?" ,,Paas -- Paasi," ütles Indrek. ,,Väga hea," ütles õpetaja. ,,Paas -- Paasi... Ka selle tähendan raamatusse, siis ei tule eksitust... Paas -- Paasi. Tähendab, kui kivi, siis paas -- pae, aga kui inimene, siis Paas -- Paasi. Inimese hoiame kiviriigist lahus. Aga mis te arvate, kas Paasi ja pae vahel on väga suur
annaabi.ee 
