juures, kus hüvise nõutavad ja pakutavad kogused on võrdsed, st ei esine ülepakkumist ega ülenõudlust. NÕUDLUSKÕVER näitab, kui palju on tarbijad erinevate koguste tarbimise korral maksimaalselt nõus täiendava tarbitava hüviseühiku eest maksma ehk nende maksevalmidust. PAKKUMISKÕVER kajastab tootja piirkulu suurust ehk kui palju maksab erinevatel tootmistasemetel ühe täiendava ühiku tootmine. Hind ja kaubeldav kogus jäävad tasakaalutasemele, kuni muutub mõni tegur, mis mõjutab tarbijate või tootjate turukäitumist; sellisele muutusele järgneb kohanemisperiood, kuni jõutakse uue turutasakaaluni. MAJANDUSLIK ÜLEJÄÄK-Tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru summa. Ressursside jaotus on efektiivne, kui majanduslik ülejääk on maksimeeritud. TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja
on sunnitud rahapakkumist vähendama 37. Fiskaalpoliitika on avatud majanduses võrreldes suletud majandusega vähem efektiivne, kuna osa kogutulu juurdekasvust kulutatakse importhüvistele 38. Kui nominaalne vahetuskurss tõuseb, siis väheneb netoeksport 39. Kui valuuta devalveeritakse, siis LM* kõver nihkub paremale ja netoeksport ning kogutulu suurenevad 40. Fiskaalpoliitikal on lühiperioodil suurim mõju kogutulu tasakaalutasemele fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses 11. Kogupakkumine ja inflatsiooni ning töötuse kompromiss 1.Jäikade palkade mudel selgitab lühiperioodi AS kõvera positiivset tõusu, sest lühiperioodil on nominaal palgad fikseeritud. Kui hinnatase ootamatult tõuseb, siis reaalpalgad langevad alla poole nende oodatavat taset ning firmad palkavad rohkem töötajaid ning nende kogutoodang kasvab. 2. Kui kogutoodang on kõrge, siis nõudlus hüvistele on suur
Tasakaalutase kujutab majanduse pika perioodi tasakaalu. Hoolimata majanduse algsest kapitalitasemest jõuab ta lõpuks ikka tasakaalutasemeni. Solow mudel näitab, et säästmismäär on põhikapitali tasakaalutaseme võtmetegur. Kõrge säästmismäära korral on majanduses suurem põhikapital ja kõrgem väljunditase. Madala säästmismäära korral on ka põhikapital ja väljunditase väiksemad. Kui põhikapital on jõudnud tasakaalutasemele, võrdsustuvad investeeringud ja amortisatsioon ning põhikapital enam ei suurene ega ka vähene. Tasakaalutaseme valimisel on eesmärgiks maksimeerida ühiskonna individuaalliikmete heaolu. Indiviidid ise ei ole huvitatud majanduse kapitali- või isegi väljundikogusest. Neid huvitab toodete ja teenuste kogus, mida neil on võimalik tarbida. Seega, kui ollakse huvitatud majanduslikust heaolust, peaks valima tasakaalutaseme, kus tarbimistase oleks suurim
fikseeritud vahetuskursi kindlustamine 188. . Kui eeldada, et vahetuskurss on fikseeritud ja kapital on mobiilne, siis vastavalt IS*-LM* mudelile põhjustab valitsussektori kulutuste vähendamine: nii IS* kõvera kui LM* kõvera nihke vasakule, kuna keskpank on sunnitud rahapakkumist vähendama 189. Kui nominaalne vahetuskurss tõuseb, siis: väheneb netoeksport 190. Fiskaalpoliitikal on lühiperioodil suurim mõju kogutulu tasakaalutasemele: fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses Hindeline test 2019 191. Fikseeritud vahetuskursi korral on fiskaalpoliitika mõjus vahend reguleerimaks majanduse kogutulu, samas on aga rahapoliitika ebaefektiivne. ÕIGE 192. Kui fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduse kahtestatakse impordikvoodid, viies ellu suureneb ning rahapakkumine kasvab ja kogutulu suureneb 193. Vastavalt Mundell-Flemingi mudelile ....
annaabi.ee 
