ühiskonna liikmete juriidilise staatuse ühtsuste ning ühiskondlikku kokkulepet põhiväärtuste osas. Eestis eeldab poliitiline ühtlustumine kahte teineteisega seotud järk-järgulist protsessi: üheltpoolt kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustumist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigi suhtes. Pikemas perspektiivis peaks niisugune areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, grupi- jmt) identiteetide tasakaalustumisele kõiki ühiskonnagruppe ühendava Eesti riigi identiteediga. Poliitilise sfääri puhul võiks multikultuursuse problemaatika arutelu keskenduda inimeste võimalustele ja vajadustele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. Terminitele arenenud riik ja arenguriik on tänapäeval lisandunud termin läbikukkunud riik. Terminit "läbikukkunud riik"
ühiskonna liikmete juriidilise staatuse ühtsuste ning ühiskondlikku kokkulepet põhiväärtuste osas. Eestis eeldab poliitiline ühtlustumine kahte teineteisega seotud järk-järgulist protsessi: üheltpoolt kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustumist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigi suhtes. Pikemas perspektiivis peaks niisugune areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, grupi- jmt) identiteetide tasakaalustumisele kõiki ühiskonnagruppe ühendava Eesti riig identiteediga. Poliitilise sfääri puhul võiks multikultuursuse problemaatika arutelu keskenduda inimeste võimalustele ja vajadustele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. Terminitele arenenud riik ja arenguriik on tänapäeval lisandunud termin läbikukkunud riik. Terminit "läbikukkunud riik" kasutatakse maa kohta, mille formaalsel keskvõimul puudub
ühiskonna liikmete juriidilise staatuse ühtsuste ning ühiskondlikku kokkulepet põhiväärtuste osas. Eestis eeldab poliitiline ühtlustumine kahte teineteisega seotud järk-järgulist protsessi: üheltpoolt kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustumist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigi suhtes. Pikemas perspektiivis peaks niisugune areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, grupi- jmt) identiteetide tasakaalustumisele kõiki ühiskonnagruppe ühendava Eesti riigi identiteediga. Poliitilise sfääri puhul võiks multikultuursuse problemaatika arutelu keskenduda inimeste võimalustele ja vajadustele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. Terminitele arenenud riik ja arenguriik on tänapäeval lisandunud termin läbikukkunud riik. Terminit "läbikukkunud riik" kasutatakse maa kohta, mille formaalsel keskvõimul puudub selle üle reaalne
kokkulepet põhiväärtuste osas. Eestis eeldab poliitiline ühtlustumine kahte teineteisega seotud järk-järgulist protsessi: ühelt poolt kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustumist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigi suhtes. Pikemas perspektiivis peaks taoline areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, grupi- jmt.) identiteetide tasakaalustumisele kõiki ühiskonnagruppe ühendava Eesti riigi identiteediga. Poliitilise sfääri puhul võiks multikultuursuse problemaatika arutelu keskenduda inimeste võimalustele ja vajadusele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. 37 Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid.
annaabi.ee 
