1920. aastal andis Poola riigijuht marssal J. Pilsudki leedukatele andestamatu käsu okupeerida ümbruskonnaga Vilnius, et laiendada riigi piiri Lätini. Nõukogude Venemaaga lõpetati sõda järgmisel aastal Riia rahuga. 1922 kaotas küll Pilsudski võimu, kuid nelja aasta pärast tegi riigipöörde ja kehtestas enda diktatuuri oma surmani 1935. aastal. Versailles' rahulepingute alusel sai Poola tagasi nn Poola koridori, mille suudmes olev kaubalinn Danzig jäi vabalinnaks. Pilsudski pidas tasakaalupoliitikat Venemaa ja Saksamaaga. Viimasega sõlmiti 1934 liiduleping, mis 1939. aastaks oli kaotanud oma tähenduse ja hakati abi otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis Moskva juhtimisega kommunistide mässukatse, mis hirmutas elanikkonda. Tähtsamad tegelased riigis olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, majandus oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane. Kuid tulid majanduskriis, krooni devalveerimine ja
Pakti sõlmimisega loodi uued eeldused Maailmasõja puhkemiseks. Saksamaa, kes kavatses rünnata Poolat, pidi arvestama Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Kuid mittekallaletungileping oli positiivne samm Saksamaa-NSV Liidu suhetes. Venemaa lubas Saksamaad mitte rünnata, seega polnud viimastel neilt ohtu karta. Stalinile oli samuti tähtis kokkulepe Hitleriga, kuna see aitas kaasa ta plaanidele laiendada NSV Liitu läänes. Samas pidi Stalin arvestama Inglismaa vastuseisuga, kes püüdis arendada tasakaalupoliitikat Euroopas. Seega olid mõlematel suurriikidel Euroopas vabad käed, mis ei tähendanud aga, et nad oleksid omavahel hästi läbi saanud. Vastuolud kommunismi ja natsionaalsotsialismi vahel säilisid ja oleksid varem või hiljem viinud välja sõjani. Kasutatud kirjandus: ,,Lähiajalugu" ,,Euroopa ajalugu"
aastal kaotas Pilsudski võimu. 1926.aastal tegi Pilsudski riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas nn sanatsioonireziimi. Pilsudski jäi Poola diktaatoriks kuni oma surmani 1935.a. Poola oli Versailles´ rahulepingute alusel saanud endale mitu Saksa ala. Need asjaolud tekitasid natsionalistlikes sakslastes , Poola vastu sügavat vimma. Kuid mingeid sooje tundeid polnud Poola vastu ka Moskvas. Olle jahedates suhetes mõlema ajaloolise vaenlasega, üritas Pilsudski esialgu ajada tasakaalupoliitikat. 1934.aastal otsustas Pilsudski läheneda Saksamaale, kellega sõlmiti liiduleping. Esialgu näis asi ennast õigustavat, kuid 1939.aastaks oli selge, et Saksamaa Poolat võrdväärseks partneriks ei pea ja kavatseb ta hoopis alla neelata, mispeale Poola hakkas abi otsima Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Eesti 1920.aastate algul olid Eestis kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud. Neid jahutas otsustavalt kommunistide 1924.aasta 1.detsembri mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast.
ambitsioonid. Luuakse tasemel sõjavägi, siiski ei õnnestu kõik väliskampaaniad. Teised Euroopa riigid suudavad luua liite Pr vastu. Euroopa õukonna vallutab Prantsusmaa kultuur ja mood. Prantuse keelest saab lingua franca. 17. saj-l on Venemaa roll teisejärguline. 17. saj I veerandil pol ebastabiilsus (kodusõjad). Venemaa kosub 17. saj II poole ja taotleb suuremat rolli, siiski ei suudeta end kehtestada. Peale Vestfaali rahu aetakse tasakaalupoliitikat Euroopas, millele oponeerib Prantsusmaa. Tasakaalupoliitika kuldajastuks kujuneb siiski 18. sajand, mille eestseisjaks on Inglismaa, kes ei soovi enda huvisid maailmameredel kahjustada. Varauusaja lõpetavad Hispaania pärilussõda (1701 1714) ja Põhjasõda (1700 1721). Pärilussõda saab alguse tänu Prantsusmaa ambitsioonidele Hispaania suhtes. Louis XIV vaenlasteks saavad Holland, Austria ja Inglismaa. Pärilussõda on globaalne. Prantsusmaa liitlaseks saavad Hispaania ja Baierimaa
Prantsusmaa nõuab: enda käsutusse Hispaania sadamaid - Kindlustusi Hispaania madalmaade aladelt (Belgia flandriast) - Hispaania orjakaubanduse monopoli - Lisaks Louis XIV nõuab, et Inglismaa troon peab kuuluma kat. Stuartite suguvõsale (Inglismaa personaalunioon Hollandiga, valitseb Oranje William III) Tulemuseks sõda ! - Algab Austria sünnakuga 1701a. kevadel - (Mandri-) Euroopa välispoliitika juhtivpõhimõte vestfaali rahust alates: Tasakaalupõhimõte. - Tasakaalupoliitikat segavad eelkõige Prantsusmaa (Louis XIV) hegemooniataotlused. 1701.a. sügisel - Tekkib Prantsusmaa ja Hispaania (Bourbonide hegemoonia) vastane suur allians: Inglismaa,Holland,Austria-Saksa Keisririik, Preisimaa, Hannover, Portugal ja Savoia (Itaalias) - Prantsusmaa poolel on Baier, ametlik Hispaania - Sõda Lääne-Euroopas algab 1701 ja on ulatuslik ja hävitava iseloomuga. - Lahingud mitmel rindel: Hispaanias (kodusõda),Itaalias,Lõuna-Saksamaal, Madalmaades, Kolooniates (Floridas,Uus
annaabi.ee 
