Immutamisel materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojajuhtivus suureneb ning võib muutuda ka tugevus. Veeimenduvuskiirus vee hulk kg, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 min jooksul, kui materjal on kokkupuutes veega. ·Pehmenemise koefitsient immutatud materjali pehmenemine võrreldes immutamata materjaliga (survetugevuste suhe). ·Hügroskoopsus omadus imada niiskust (õhu-) keskkonnast. Võivad kergelt reag. veega või vesi võib kondenseeruda materjali poorides. Tasakaaluniiskuseks nimet. niiskust, mille korral materjal saavutab püsiva niiskuse sisalduse antud t o ja veeauru osarõhu juures ning sõltub hügroskoopsusest ja veeauru sisaldusest õhus. ·Ilmastikukindlus materjali vastupidavus väliskeskkonna igasugusele mõjule. Külmakindlus: omadus taluda veega täisimbunult paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma lagunemata. Kahjustusi hinnatakse elastsusmooduli muutusega.
Samuti väheneb puidu elastsusmoodul, seega jäikusomadused. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%). 1.2. Puidu kuivatamine Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Puidu niiskusprotsendid vastavalt kasutusalale: Mööbli, sisustuse, parketi jne jaoks toatemperatuuril, mille juures õhu suhteline niiskus on 30...40%, on sobiv puiduniiskus 6...8%. Akende ja välisuste, suhteline õhuniiskus 70...80%, jaoks on sobiv puiduniiskus 12...15%. Pidevalt välisõhu käes seisva, vihma eest kaitstud puidu, suhteline õhuniiskus 80...90%, jaoks on sobiv puiduniiskus 14...18%. Puidu kuivamisel ja kahanemisel käivad kaasas ka mitmesugused pahed, nagu pakatamine,
veega kokkupuutes 1.5.3.6.Pehmenemise koefitsient. Softening factor Pehmenemise koefitsient näitab immutatud materjali pehmenemist võrreldes immutamata materjaliga. Tavaliselt esitatakse immutatud ja kuiva materajli tugevuse suhtena: Kpehm = Rimm/ Rkuiv, kus 1.5.3.7.Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu-) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. osa materjale saab niiskust osa eraldab antud temp. kõik liiguvad tasakaaluniiskuseks. 1.5.3.8.Ilmastikukindlus, Ilmastikukindluseks nimetatakse materjali vastupidavust väliskeskkonna igasugusele mõjule Ilmastikukindluse mõiste sisaldab endas nii vahelduvat niiskumist-kuivamist, immutamist ja soolade kristallisatsiooni, vahelduvat immutamistst -külmumist, temperatuuri muutuse ja ultraviolett- ning muude kiirguste mõju jne. 1.5.3.8.1. Külmakindlus. Külmakindluse määramine(määrata oskad. külmatsükkel)
Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; · puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2.6 Puidu kuivatamine Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Õhkkuivatamise eelised: · ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, 8 · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused:
Antiseptikud jagunevad: 1)veeslahustuvad(naatriumfluoriid, naatriumsilikofluoriid) 2)õliantiseptikud (tõrv, põlevkiviõli jne) tumedad ja venivad vedelikud. 3)antiseptilised pastad koosnevad antiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. 4)antiseptilised värvid värv või lakk, millele lisatud mürkainet (pinotex). 7. Puidu kuivatamine Enne kasutamist puit kuivatada vajaliku niiskuseni, saavutatatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Peamised kuivatamise meetodid: Õhkkuivatamine toimub välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt sademekaitsega. Kuivab seni, kuni muutunud õhkkuivaks (15-20%). Plussid kõige odavam, ei vaja tehnilisi seadmeid. Miinused Pikk kuivamisaeg (20-40p), niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%, majanduslikult kahjulik. Kamberkuivatamine toimub spets. Ruumis 80-100C juures, kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus. Plussid Kiirem (5-10p
Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. · Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Puidu kuivatamine- erinevad meetodid · Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. · Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised: · Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). · Õhkkuivatamise eelised: · ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, · kõige odavam kuivatusviis. · Õhkkuivatamise puudused:
annaabi.ee 
