4 3 T 2 1 ........................... nõudlus (N)(ettevõtted) 0 5 10 15 20 25 kogus Lõikepunkt on turutasakaalu punkt. Selles punktis oleks turg tasakaalus. (T) T=15[(tasakaalu kogus- Q null ) ; 3 (tasakaalu hind-H null ) ] Ideaalne seisund, kus ettevõtted tulevad omakaupa müüma ja kõik saab müüdud. Tasakaaluhind on hind, mille puhul müüjate poolt pakutav ja ostjate poolt nõutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukoguseks nimetatakse tasakaaluhinnale vastavat kaubakogust. Selline seisund turul on väga haruldane, tavaliselt on turu hind kas kõrgem või madalam. Kui turuhind on kõrgem kui tasakaaluhind, siis on pakutav kogus suurem kui nõutav kogus ja seega tekib turule ülejääk Selline olukord on iseloomulik turu- ja segamajandusele. .....-Kauba ülejääk. Kui turuhind on madalam kui tasakaaluhind, siis on pakutav kogus väiksem kui nõutav kogus ja seega tekib turul puudujääk.
suurenemise. Nõudluse vähenemisel on vastupidine efekt. 2) Pakkumise muutumine joonis 2.12 lk 44 Pakkumise kasv (nõudlus jääb samaks) toob kaasa tasakaalukoguse suurenemise ja tasakaaluhinna languse. Pakkumise vähenemisel on vastupidine efekt. 3) Nõudluse ja pakkumise muutumine a) Nõudluse ja pakkumise kasv Nõudluse ja pakkumise kasv toob kaasa tasakaalukoguse kasvu, efekt tasakaaluhinnale sõltub aga sellest, kumb kasvab rohkem: a.A. Nõudlus kasvab rohkem kui pakkumine (joonis 2.13 lk 44). Kasvavad nii tasakaalukogus kui hind. a.B. Pakkumine kasvab rohkem kui nõudlus (joonis 2.14 lk 45). Tasakaalukogus kasvab, -hind aga langeb. a.C. Nõudlus ja pakkumine kasvavad ühepalju (joonis 2.15 lk 45).
puudujääk & ülejääk). Turu tasakaal (tähis E, equilibrium) on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus – see tähendab, et tarbijad ega pakkujad pole sunnitud oma käitumist muutma (mistõttu ei teki ka survet hindade ja koguste muutumiseks). On olemas ainult üks hind, mille korral pakutav kogus ja nõutav kogus on võrdsed – tasakaaluhind (Pe). Sellise hinna korral pakutav ja nõutav kogus on tasakaalukogus (Qe). Tasakaalupunktis toimub turu tühjenemine vastavalt tasakaaluhinnale ja tasakaalukogusele. 9 Kui hüvise hind ei ole tasakaalutasemel, tekib surve hinnamuutusteks (liikumaks turutasakaalu suunas). Puudujäägi korral leiavad tootjad, et nad võivad tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud. Ülejäägi korral hakkavad tootjad müüma madalama hinnaga, et varudest lahti
NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja -hinna muutumise vastassuunas NÕUDLUSE JA PAKKUMISE KASV: toob kaasa tasakaalukoguse kasvu, efekt tasakaaluhinnale sõltub nõudluse ja pakkumise muutumise vahekorrast 1. NÕUDLUS kasvab ROHKEM kui PAKKUMINE: tasakaalukogus ja -hind kasvavad 2. PAKKUMINE kasvab ROHKEM kui NÕUDLUS: tasakaalukogus kasvab, -hind langeb 4 Mare Randveer, TTÜ 3. PAKKUMINE ja NÕUDLUS kasvavad ÜHEPALJU: tasakaalukogus kasvab, -hind jääb samaks NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS
· Pakkumise kasv viib tasakaaluhinna langusele ja tasakaalukoguse tõusule. · Pakkumise vähenemine viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse vähenemisele. Sellist tasakaaluhinna käiku nimetatakse hinna turgu korrastavaks funktsiooniks. Majandusanalüüsis eristatakse pika- ja lühiajalist periood: Perioodid pole otseselt seotud mingi erilise kalendaarse ajaga. Need terminid viitavad vaid ajale, mis kulub tarbijail ja tootjail reageerimiseks tasakaaluhinnale. Näited: 1. Lühike ajaperiood a. Periood, millal juba turul tegutsevad tootjad vastavad tasakaaluhinna muutustele, paigutades ümber teatud ressursid (töötajate tööaeg ja tooraine). Sellist lühiajalist kohandumist müüjate poolt võib vaadelda kui liikumist samal pakkumise kõveral. b. Periood, millal juba olemasolevad ostjad reageerivad tasakaaluhinna muutusele, suurendadesvõi vähendades nõutavat kogust. Ka tarbijate poolt on tegemist liikumisega mööda teatud kindlat