• Rahvuslikel jõududel puudus valikuvõimalus POLIITIKA • Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat • Eesti omavalitsus, koosnes eestlastest, eesotsas Hjalmar Mäe • Massilised kohtuvälised repressioonid, algasid 1940 • Erilist tähelepanu pöörati natsismi ideoloogia levitamisele • Suruti peale rassiteooriat MAJANDUS • Eesti majanduse ül: 1) Saksa söjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikekonna varustamine 2) Eesti tarviduste rahuldamine • Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) ül: sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine • Saksa võimud osutasid ulatuslikult materiaalselt abi (sõjakahjustuste likvideerimiseks) TÖÖSTUS • Sai palju kannatada->ülesehitamine • Põlevkivi kaevandused • Keemiatööstusettevõtted • Arenes masinaehitus, tekstiili-ning paberi-ja tselluloositööstus PÕLLUMAJANDUS
Kõlbelised otsustused on peamiselt negatiivsed ehk tähendavad halva, kurja tajumist. Teine eristav tegur on et kui ilu tajudes on meie otsustus ainuvõimalik ja tehtud vahetu kogemuse põhjal, siis otsustused kõlbelise väärtuse kohta põhinevad alati teadlikkusel tõenäoliselt kaasnevatest hüvedest. 6. Kas nn esteetilised tegevused on mäng? Põhjendage! Me võime nimetada mänguks iga tegevust, mis ei too kasu, vaid lähtub füsioloogilisest ajest kulutada eluliste tarviduste täitmisest ülejäävat energiat. On ilmne, et kui teha tööl ja mängul vahet kasulikkuse alusel, siis on töö ’’ülistava’’ ja mäng ’’halvustava’’ varjundiga. Mäng on olemuslikult kergemeelne. Mõned inimesed, kes seda mõistet niimoodi tajuvad, on tundnud võõristust, sest ühiskondlikud hüved, kunst ja religioon, liigitatakse mängu alla. Teisalt on kahtlemata sobiv nimetada inimese kõiki vabu, kujutlusvõimet eeldavaid tegevusi mänguks
keele süvendatud õpetamisega koolides, siis natsismi ideoloogia levitamisele pandi erilist rõhku. Vastavasisulise propagandakirjanduse väljaandmise kõrval keelustati ,,vaenlaste" (juutide, prantslaste, inglaste, venelaste) kultuurisaavutuste mainimine, vaikiti maha osa eesti rahvuskultuurist ja suruti peale rassiteooriat. Eesti majanduse esmaülesandeks kuulutati Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine ning alles teises järjekorras Eesti tarviduste rahuldamine. Siiski osutasid Saksa võimud ulatuslikku materiaalset abi sõjakahjustuste likvideerimiseks. Suure panuse majanduse taastamisse andis Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ), mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eesti hoolitsemine. Algas evakuatsioonide ja sõjapurustuste läbi oluliselt kannatanud tööstuse üleehitamine. Seejuures päärati erilist tähelepanu põlevkivikaevandustele ja keemiatööstusettevõtetele, mis varustasid Wehrmachti kütusega
4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. Inimese organism või ihu nõuavad toitumist ja soojust. Nii üks kui teine saab talle osaks toidu läbi, kuna soojust pakuvad riided, korter ja kütte. Mõistagi kuuluvad need asjad inimese kõige hädavajalikema vajaduste hulka. Nende asjade muretsemisele peab inimene kulutama terve oma jõu ja mõistuse. 4 Kõikide teiste tarviduste peale kogu oma sissetulekust kulutavad tööliste perekonnad Saksamaal 4%, Belgias 7%, Prantsusmaal 17%. Erinevad inimesed tarvitavad erinevates maakohtades ja erinevatel aegadel ka erineval hulgal toitu. Selle nähtuse põhjuseid on mitmesugused, näiteks, kliima erinevates regionaalsetes piirkondades. Soojades maades sööb inimene loodustingimuste tõttu, vähem, kui külmades maades. Sellepärast peab
Samal ajal maksis korter Tallinna kesklinnas 50-70 krooni kuus. Selleks, et seltskonnas liikuda, koormasid ajakirjanikud endid võlgadega. Väiksemates linnades said lehtede peatoimetajad 70-80 krooni kuus, kuigi selline toimetaja peab olema justkui "elav entsüklopeedia" nii raske töö tingis sealsete toimetajate kiire vahetumise. Jaan Tomp rõhutas: "...mida vähem rõhub ajakirjanikku mure igapäevase leiva pärast ja mida rohkem tal jatkub ainelisi võimalusi vaimse elu tarviduste rahuldamiseks ja endatäiendamiseks, seda viljakamad tulemused on ka ta kutsetöös." Kahjuks ei suutnud EAL mõjutada tolleaegseid palgatingimusi ega honorare need sõltusid ajalehe väljaandjast. Eriti ebakindel oli sotsiaalkindlustuse olukord. Vanaduse ja töövõimetuse vastu ei olnud ajakirjanik kindlustatud. Ajakirjandus arenes küll tehniliselt, kuid ajakirjanikud jäid justkui oma arengus seisma, kirjutas Oskar Mänd. "Meile seatakse küll suuri
jumala ja valitsejate hooleks. Hea õnn ja usin töö olid Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist uhkust ei armastanud ta teha, vaid kandis talupoja rtiet, nagu seadus seda allaheidetud rahvalt nõudis. Aga tal oli ilus väike maja sepapaja ligidal ja maja sees oli tal palju ilusaid ja haruldasi asju, nende -hulgas ka üks õppinud kokk ja majapidaja, kelle, ta ise kaugelt maalt kaasa oli võtnud. Peaaegu igal aastal käis sepp korra võõral maal, osalt ordu, osalt omaenese tarviduste pärast. Sealt tõi ta siis muu kraami seas ikka ka mõne vaaditäie head marjaviina kaasa. Saksa keel oli tal selge kui vesi ja nii võis ta oma majas ka kõrgeid külalisi vastu võtta ja tehtud töö peale ise liiku anda. Rändamislust ei vähenenud temas, ehk küll reisimine sel ajal hea tüki raskem ning hädaohtlikum kui praegu ja sepal sagedasti suurt- ja väikestsugu röövlitega tegemist oli. Oli
annaabi.ee 
