Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tarretava" - 4 õppematerjali

Protistid-Vetikad
6
doc

Protistid. Vetikad.

Esineb kudede diferentseeumise algeid. Puhtama vee korral rannas adruvallid, rohevetikad muutuvad meres valdavaks alles märgatava reistuse korral. Punavetikad on enamasti soolases vees, merepõhjas kuni 200 m sügavuses. Umbes 500 liiki. Mõned võivad olla ka maismaal, näiteks mägedes. Enamus hulkraksed, sisaldavad klorofülli rohelist varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Eestis kasutatakse agarikust agarit, mida tarretava ainena kasutatakse näiteks marmelaadi tegemisel ja bakterite tardsöötmete valmistamisel. Hiinas ja Koreas söögiks porfüüriat. Rohevetikad on liigirikkaim vetikate rühm. Kõikjal. 1-rakulised, koloonialised, hulkraksed. Mõned viburitega liigid meenutavad teiste sugurakke. Magevetes niitjad rohevetikad (“vesijuuksed“) eelkõige puhtamas vees, meres suhteliselt reostunumas. Üks põnev rohevetikas on Acetabularia, kelle keha koosneb ühest vihmavarjusarnasest 5-10cm suurusest rakust

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Eksami küsimused & vastused
9
doc

Eksami küsimused & vastused

Lehemesi. Tarbimisviis: kärjemesi, pressitud, nõrutatud, tsentrifuugitud, aurutatud. Põhilised kondiitritooted: kasutatav tooraine, tootegruppide üldiseloomustus (marmelaad, pastilaa, karamell, pumat, sokolaad, küpsised). Karamell ­ kõva: bonbon pehme: toffee Põhikomponendid: suhkur, siirup; need keedetakse/aurutatakse, lisatakse aroom, maitseained, värvained; jahutatakse; vormitakse. Marmelaad ­ saadakse marja,- puuvilja baasil või tarretava aine baasil. Pastilaa ­ lisaks siirupile, püreele on kasutatud ka munavalget. Sefiiri tooted on kõrgema vahutatavuse astmega kui pastilaa tooted. Sefiir valatud, pastilaa lõigatud toode. Sokolaad ­ kakaoubade kääritamine, nende kuivatamine, röstimine, jahvatamine, komponentide kokku segamine. Sortiment: valge, piima, lisanditega, tume, mõru. Köögiviljad, puuviljad ja marjad. Eksootilised puuviljad ja marjad: toiteväärtus, säilitamine, kasutamine.

Toit → Toitumise alused
223 allalaadimist
Johan Huizinga-Keskaja sügis
7
docx

Johan Huizinga "Keskaja sügis"

A paiku. (149) Ilu hääbumise nutt. (150) Esines komme mõne suursuguse surnu nägu otsekohe pärast surma üle maalida, et lagunemine enne matuseid nähtavale ei tuleks. (153) Süütalaste pühenduse tõus. (158) Hiliskeskaja kiriklik mõte tunneb ainult mõlemat äärmust: kaeblust kaduvuse üle, võimu, au ja naudingu lõpu üle, ilust ilmajäämise üle; ja hõiskamist päästetud hinge pärast tema õndsuses. Sellest, mis sinna vahele jääb, ei räägita mitte midagi. Surmatantsu ja tarretava luukere viimase detailini paikapandud kujutises kivistub elav tunne. (160) Surmakujutlust võib pidada hiliskeskaja vaimuelu ntks üldiselt: see on otsekui mõtte voolamine, liiva jooksmine pilti. Vaimuelu kogu sisu tahab väljendada end kujustamisest, kuid kogu kuld vermitakse väikesteks õhukesteks müntideks. Esineb piiritu vajadus anda kõigele pühakule piltlik kuju, igale religioosset laadi kujutelmale lõpetatud vorm, nii et see söövitub ajusse teravalt trükitud pildina

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Fütobentos
17
doc

Fütobentos

Mustas meres elab130 liiki punavetikaid, 70 liiki pruun-ja rohevetikaid.. See on vaesunud Vahemere floora, sisaldades peamiselt rohkem külma taluvaid liike. Pruunvetikatest on valitsev Cystoseira barbata. Kindlasti tuleb nimetada punavetika Phyllophora nervosa ja koos temaga kaasneva Ph truncata tohutuid varusid, mis hinnati 70.a.-l nn. Zernovi väljal (avastaja nime järgi) 5 milj. tonni. Need olid katastroofiliselt vähenenud juba 90.aastaiks, põhjuseks nii ülepüük (kasutatakse tarretava aine agaroidi tootmiseks) kui mere reostumine. Kaspia mere soolsus on 12-13 promilli, siin kasvab100 liiki merevetikaid ja merihein Zostera noltii. On endeeme. Araali mere soolsus oli 10 promilli kuni 60. aastateni, siis suurenes, kuna suubuvate jõgede vett kasutati niisutamiseks.Reale liikidele ei olnud soolsuse tõus talutav. Valitsevad vetikad perekondadest Ulothrix, Rhizoclonium, Vaucheria. 4. Troopika, palavvööde piirneb põhjas ja lõunas 20C-talve isotermiga (veebruari isoterm N-

Maateadus → Hüdroloogia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun