aasta suvel Mercedes-Benzi ,,Robovani" koos Starshipi pakirobotitega. Mercedes-Benz Vans ja Starship Technologies tutvustasid nn emalaeva kontseptsiooni 2016. aasta septembris. Nende idee ühendab kullerkaubiku eelised autonoomse pakiroboti omadega. Prototüübina esitletud Sprinter on mobiilne laadimis- ja transpordikeskus kaheksa roboti jaoks. Tänu tarneprotsesside nutikale sidumisele mängib see olulist rolli tarnete viimase miili logistika efektiivsuse olulisel parandamisel tulevikus. Tarneprotsessi n-ö viimane miil umbes 2040 protsenti kogu tarnekulust ja seetõttu kasutatakse pakiroboteid aina rohkem, et säästa raha. Kümne aasta pärast võivad robotid vastutada koguni 80 protsendiliselt viimase miili tarne eest. Eestis on ka palju tunnustatud veebipoode.(3) Kliendid ostavad enda tooteid interneti kaudu ilma, et nad peaksid poodi kohale minema.. Kuid sellega seoses on ka palju riske. Võid näiteks enda toote eest tasuda, aga sa ei pruugi seda kättegi saada
Partnerlus selgitatult on tarneahela suhe, mis on moodustatud kahe tarneaehal liikme vahel et saavutada ühiseid ning firmakohaseid eesmärke ja kasusid. Keskendutakse pikaajalistele eesmärkidele. Oluline tunnus on pidev info vahetamine ostja ja tarnija vahel. Tarnijate haldamisega seotud rutiinsed tegevused: tellimuste koostamine, tellimuskinnituste vastuvõtmine, tarnete jälgimine ja võimalike probleemide haldamine, tarnija tegevuste jälgimine ja ohjamine, koostöö ja tarneprotsessi arendamine, tarnija koolitamine ja arendamine, innovatsioon ja tootearendus läbi koostöö, tarnija sooritusvõime mõõtmine ja tagasiside andmine. Tarnija ohjamise hanketegevuse instrumendid: konkurentsiolukorra loomine tarnija jaoks, tarnijaturu hea tundmine, tarnija teostusvõime mõõtmine, hindamine (vastavalt sellele kuidas on tarned täidetud vastvalt lepingule) ja tagasiside andmine, eesmärkide saavutamist toetav stimuleerimissüsteem,
seda vajatakse tootmiseks, transportimiseks ja informatsiooni edastamiseks. Tarneprotsessiga seotud aega võib jaotada kahte erinevasse kategooriasse: · aeg, mis kulub toimingute tegelikuks teostamiseks · aeg, mis kulub kahe erineva toimingu vahel oodates. Aja kasutamine tarneahelates ei ole üldiselt efektiivne. Uuringute põhjal on tehtud järeldusi, et tooted on väärtust tootvas faasis kõigest 0,05 5% kogu läbimisajast. Suurem osa tarneprotsessi koguajast kulub enamasti väljaspool tootmist informatsiooni ootamiseks, siirdamiseks ja käsitlemiseks. Erinevused tootmisettevõtete reageerimisaegades mõjutavad nii toodete saadavust kui ka teenuste usaldusväärsust. Kui ettevõte kasutab aeglast kommunikatsiooni-, tootmis- ja veotehnikat/tehnoloogiat, on võimalik saavutada usaldusväärne teenindamine ainult suurte ja kallite ladude abil. Kui läbimisaja mõju tarnevõimele soovitakse kõrvaldada, seotakse sellega rohkem käibevahendeid
teistsugune mudel, mille puhul määravad tarbijad ise toodetavad ja ladustatavad kaubakogused. Tarneahela juhtimise meetodit, mil võetakse maksimaalselt arvesse tarbijate tegelikke vajadusi vaadeldaval ajal, nimetatakse tõmbejuhtimiseks. Tõmbejuhtimise korral ei prognoosita nõudlust, tarneprotsessi käivitab tarbija tellimus. Tarneahela juhtimise uue mudeli kasutuselevõtmisega soo- vitakse rõhutada senisest enam kliendikesksust ja tarbija vajaduste arvestamist. Tõmbejuhtimise meetodit tarneahela juhtimisel kasutatakse üldjuhul nõudlusahelas. Joonis 1.5 Tõuke- ja tõmbejuhtimine
annaabi.ee 
