kasutatavatele tarnetingimustele ning versioonile. (nt FCA Tallinn, Incoterms 2000) Tänapäeval on üldlevinud tarneklausid Incoterms, mis on välja töötatud Rahvusvahelises kaubanduskojas. 38. Mis on SDR? Milleks kasutatakse? Eriväljavõtmisõigused on Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse analoogiliselt ECU-le nn. Valuutakorvi põhimõttel. 39. Mis vahe on Incoterms ja Combiterms tarneklauslitel? Incotermsi klauslite tarnekulude jaotust käsitlevad osad jäävad liiga üldsõnaliseks. Ei saa kindlasks määrata , milliste tarnekulude eest maksab üks või teine lepingu osapool. 40. Mis vahe on konossemendil (Bill of Lading) ja mereveokirjal (Sea Waybill) Mereveokirja puhul peab vedaja andma kauba üle üksnes dokumendile märgitud isikule, konossemendi puhul võib kauba anda üksnes isikule kellel on originaal konossement ette näidata. 41. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust
(nt. aktsiis, põllumajandusmaks, dumpingumaks)). Lisaks eelpoolnimetatud tollidokumentidele on tõrgeteta tollivormistuseks vajalikud veel: · kaubaarve · CMR - rahvusvaheline saateleht maanteevedudel ( international waybill) · Pakkeleht · Päritolu tõendav (sageli ka maksusoodustust võimaldav) päritoludokument (EUR1, Form A, päritolu üldsertifikaat) · Teatud tarnetingimuste (nt FCA, FOB, EXW) puhul ka arve tarnekulude kohta · Mõningate kaupade korral (nt toiduained) nõutakse piiril fütosanitaarsertifikaati või Euroopa Liidu sisseveol märget, et antud kaubad vastavad EL normidele[6]. 3.9 Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil Kauba Euroopa Liidust väljasaatmisel kasutatakse kas: · transiitdeklaratsiooni (T1), · TIR-Carnet'd liigub kaup koos eksportdeklaratsiooniga EL välispiirini.
aktsiis, põllumajandusmaks, dumpingumaks)). Lisaks eelpoolnimetatud tollidokumentidele on tõrgeteta tollivormistuseks vajalikud veel: Kaubaarve CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel (international waybill) Pakkeleht Päritolu tõendav (sageli ka maksusoodustust võimaldav) päritoludokument (EUR1, Form A, päritolu üldsertifikaat) Teatud tarnetingimuste (nt FCA, FOB, EXW) puhul ka arve tarnekulude kohta Mõningate kaupade korral (nt toiduained) nõutakse piiril fütosanitaarsertifikaati või Euroopa Liitu sisseveol märget, et antud kaubad vastavad EL normidele. DOKUMENDID, MIS ON VAJALIKUD KAUPADE EKSPORDIL Kauba Euroopa Liidust väljasaatmisel kasutatakse kas: transiitdeklaratsiooni (T1), TIR-Carnet’d või liigub kaup koos eksportdeklaratsiooniga EL välispiirini.
Mitmed auto- ja masinatööstuse kohta tehtud uuringud on näidanud, et toodete jaotustegevuses on kõige suurem ajakadu. Näiteks Volvo tehase ühe tootegrupi logistilise protsessi uuringust (VTS–Volvo, 1990) selgus, et toote valmistusaeg moodustab 0,06%, transporditegevus 1,5% ning toote seismine ladudes ja kauplustes 98,4% kogu ajaressursist. Optimaalse jaotustegevuse kavandamine hõlmab optimaalse tasakaalu 20 leidmist tarneaja ja tarnekulude vahel. Tarneaega saaks lühendada kiirema transpordiliigi valikuga, kuid sellega kaasneb ka veokulude suurenemine. Kiiresti riknevate kaupade (puuvili, lihatooted, lilled ) või moraalselt vananevate toodete (elektroonika tooted) puhul on jaotuslogistikal määrav tähendus. Viimast näidet silmas pidades tuleb aeglase mere- või raudteetranspordi kasutamine asendada lennutranspordiga, hoolimata sellest, et ühiku veohind (euro/kg) on kõrgem
Praktika näitab, et täistreilerist, -konteinerist või -vagunist väiksemate saadetiste puhul, kus erinevate kaubasaatjate/saajate saadetisi konsolideeritakse täiskoormaks, dekonsolideeritakse ning laaditakse terminalides ümber, jäävad Incoterms tarneklauslite tarnekulude jaotust käsitle- vad osad üldsõnaliseks ning müügilepingu poolte jaoks mitmeti tõlgendatavaks. Ei ole võimalik määrata täpselt kindlaks, milliste konkreetsete tarnekulude eest maksab üks või teine lepingupool. Probleemi lahendamiseks on Rootsis välja töötatud tarneklauslid Combiterms, mille kasu-