Seejuures peab kindel olema, et veerem on sel ajal saadaval. Ühekordsed tellimused kaetakse kas enda või renditud veeremiga vastavalt selle veo majanduslikule tasuvusele. 1PL – kus kugu veoahelat tootjast jaetarbijani korraldab tootja 2PL – Vähemalt veoteenus ostetakse sisse 3PL – kõik põhitegevusesks mittevajalikud tegevused ostetakse sisse (peale tootmissisese logistika) 4PL – lisaks eelnevale on sisse ostetud ka tarneahele juhtimine Assets light ärimudel Nii vähe varasid kui võimalik, osta sisse allatöövõttekorras. Tegutsevad ja vastutavad kui vedajad (isegi kui autosid endal firmal pole, nagu oleks autod enda omad). Tegutsevad 3PL ja 4PL ärimudelis Pööravad suurt tähelepanu „pehmetele“ väärtustele - Ökoloogiline jalajälg - Sotsiaalne vastutus - Ärikultuur 7. Jaotuslogistika
Logistika on juhtimisfunktsioon, mis integreeib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid. Logistika kui teadus: mille ülesanne on süstematiseerida praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika kõrval uus teadusharu. Tarneahela mõiste võeti kasutusele '80ndate aastate alguses. KODUTÖÖ ,,PAKKIMINE, KUI LOGISTILISTE TEGEVUSTE OSA" 23.09.09 www. estonianwarehouse.com Tarneahele logistilised omadused: · Tarneahel on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega · Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli, kaasa arvavatud- logistilisi operatsioone materjali esialgsest tarnijast kuni lõpptarbijani viimisel · Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja jaotamist. · Juhtimine ulatub üle organisatsioonide piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli organisatsiooni teiste üksuste tegutsemise üle
Hindamine ja kvaliteedi kontroll nõuab ka aega. Kaubaaluseid toodetakse üldjuhul kahes kvaliteedi- ja hinnaklassis: 17 · Ühekordseks kasutuseks · Korduskasutuseks. Ühekordselt kasutatavad kaubaalused peaksid olema: · Suhteliselt odavad, valmistatud väikese materjali- ja tööjõukuluga · Kergesti kõrvaldatavad · Vastupidavad tarneahele etapis, mis algab kaupade paigutamisega ja lõpeb kaupade mahatõstmisega alustelt. Korduvkasutusega kaubaalused peaksid olema: · Tugeva konstruktsiooniga ja vastupidavad, et neid oleks võimalik kasutada kaupade veoks ja hoiustamiseks korduvalt pikema aja ( mõne aasta ) jooksul. · Valmistatud täpses mõõdus ja kvaliteetsest materjalist mugavaks tõstukitega käsitsemiseks
aluseid. Majandusliku integratsiooni tingimustes on oluline roll Eestit läbiva tarneahela juhtimisel on vaja avastada info-, kauba-, reisijate- ja rahavoogude juhtimise efektiivsemaid lahendeid. Eesti merenduse arengut mõjutavad globaalsed trendid: kus asuvad tulevikus tooraine ja energia ressursid? kuhu kavanda uued tootmiskeskused? kus paiknevad põhilised toodete lõpptarbijad? kuhu rajatakse suured logistika-ja jaotuskeskused? milline on tulevikus globaalse tarneahele kooslus ja strateegiliste partnerite roll ? Mida enam tootmis-ja tarnekohad kaugenevad, seda olulisemaks muutub massikaupade veol mere- ja raudteetranspordi korraldus tarneahelas. Eesti sadamate ja ka teiste Läänemere sadamate edukus oleneb suurel määral regiooni atraktiivsusest ettevõtluse asukohana ja ida-lääne vahelisest transiitveostest, samuti nendes riikides paiknevate ettevõtete müügivõimest (ekspordivõime) ja tarbimisest.