tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine; litsentsita programmide installeerimine; piraatkoopia(te) levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine; tarkvara rentimine või laenutamine. Millised on tarkvarapiraatluse negatiivsed mõjud? Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Kuna piraatlus on nii laialt levinud, siis tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevate firmade saamatajäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. See kõik kokku avaldab küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele maksude näol
aastal maksude näol saamata juba 736 miljonit krooni; tarkvara müügiga seotud töökoht loob juurde kolm lisatöökohta teistes valdkondades; 2000. aastal kaotas tarkvarapiraatluse tõttu maailmas töö 118 000 inimest ja palkades oli kahju 5,7 miljardit dollarit. Kui USA-s õnnestuks piraatlus kõrvaldada ja välismaal seda vähendada, siis toodaks tööstusharu 2005. aastaks hinnanguliselt 1 miljon lisatöökohta ja selle panus maksutulusse oleks 25 miljardit dollarit. Tarkvarapiraatlusest saab teatada telefonil 0 800 8080 või meiliaadressil [email protected] 4 Piraatluse negatiivne mõju Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see
piraatlus, nii on ka tarkvaraalane piraatlus tegelikult lihtsalt vargus ja piraatlusega tegeleja lihtlabane varas. Aga vaatame piraatluse negatiivsele mõjule siinjuures lühidalt läbi laiema spektri ning mõtleme selle peale, millist kaugeleulatuvat mõju selline lihtne ja esmapilgul küllaltki süütuna näiv vargus tegelikult endaga kaasa toob. On ekslik arvata, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades nõrgestavat mõju kogu ühiskonnale ja riigi majandusele, piirates uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutades negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärpides tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevatele firmadele saamata jäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. Veel enam tihti jääb ebaseaduslikult tegutsevate ning
sisuliselt kirjutab alla lepingule tootjaga. Litsentsileping sätestabki mõlema poole kohustused, niihästi tootjapoolse garantii kui kasutaja õigused.22 22 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012) 4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevate firmade saamatajäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. See kõik kokku avaldab küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekule maksude näol. Seega kannatab riik lisaks tarkvarapiraatlusest tulenevale
piraatlus, nii on ka tarkvaraalane piraatlus tegelikult lihtsalt vargus ja piraatlusega tegeleja lihtlabane varas. Aga vaatame piraatluse negatiivsele mõjule siinjuures lühidalt läbi laiema spektri ning mõtleme selle peale, millist kaugeleulatuvat mõju selline lihtne ja esmapilgul küllaltki süütuna näiv vargus tegelikult endaga kaasa toob. On ekslik arvata, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades nõrgestavat mõju kogu ühiskonnale ja riigi majandusele, piirates uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutades negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärpides tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevatele firmadele saamata jäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. Veel enam tihti jääb ebaseaduslikult tegutsevate ning
müüdavalt tarkvaralt, ja edasimüüjate tulumaks. Seega kannatab riik ka küllaltki otseselt piraatluse all lisaks maine langusele, ja see peaks küllaltki hea stiimul olema vastava seadusandluse väljatöötamiseks. Microsoft näiteks hindab oma toodetega, et iga müüdud litsentsi kohta tuleb üks piraatkoopia, kusjuures pooled piraatkoopiatest on kaotatud kliendid, st. tegelikult maksujõuline ostja. Piraatluse tõttu kaotatud raha on küllaltki kolossaalne. Maailma mastaabis hinnatakse tarkvarapiraatlusest tulenevat kahju aastas 15 miljardile dollarile, Eestis on vastav number ilmselt kusagil 300 miljoni krooni piirimail, nagu arvas BSA Eesti komitee. Tarkvara käive jääb Eestis aga kusagil 20 miljoni suurusjärku. BSA ja SPA uurimus näitas, et 1996. aastal maailmas kasutusele võetud 523 miljonist uuest tarkvarapaketist olid 225 miljonit piraatkoopiad, see teeb piraattarkvara osakaaluks maailmas 43%. BSA hinnangul tekib igas sekundis piraatlusest kahju 482 USD. Ida-Euroopas on