16. Milline on faasidiagrammilt sulami c faasiline koostis ja mikrostruktuur? Student Response Feedback A. tegemist on ühefaasilise struktuuriga ja mikrostruktuuris on ainult eutektikum (alfa+beeta) B. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektsest mehaanilisest segust. Student Response Feedback C. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektoidsest mehaanilisest segust. D. tegemist on kahefaasilise
eutektoidsete struktuuridega Score: 6/6 Küsimus 16 (6 points) Milline on faasidiagrammilt sulami c faasiline koostis ja mikrostruktuur? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektsest mehaanilisest segust. b. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektoidsest mehaanilisest segust. c
D. Lõiketöödeldavus on halb seoses suure plastsusega ja laastu voolamisega E. Plastsus ja kõvadus on suuremad võrreldes eutektoidsete struktuuridega Score: 6/6 16. Milline on faasidiagrammilt sulami c faasiline koostis ja mikrostruktuur? Student Response A. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektsest mehaanilisest segust. B. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektoidsest mehaanilisest segust. C. tegemist on ühefaasilise struktuuriga ja mikrostruktuuris on ainult eutektikum (alfa+beeta) D. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, alfa ja beeta. Mikrostrutkuur koosneb alfa ja
ja laastu voolamisega E. Plastsus ja kõvadus on suuremad võrreldes eutektoidsete struktuuridega Score: 4,5/6 16. Milline on faasidiagrammilt sulami c faasiline koostis ja m Student Response A. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektsest mehaanilisest segust. B. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektoidsest mehaanilisest segust. C. tegemist on ühefaasilise struktuuriga ja mikrostruktuuris on ainult eutektikum (alfa+beeta) D. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, alfa ja beeta.
D. Lõiketöödeldavus on halb seoses suure plastsusega ja laastu voolamisega E. Plastsus ja kõvadus on suuremad võrreldes eutektoidsete struktuuridega Score: 6/6 16. Milline on faasidiagrammilt sulami c faasiline koostis ja mikrostruktuur? Student Response A. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektsest mehaanilisest segust. B. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, tardlahused (alfa, beeta). Mikrstruktuur koosneb kahest osast A elemendi tardlahusest alfa ja alfa ning beeta eutektoidsest mehaanilisest segust. C. tegemist on ühefaasilise struktuuriga ja mikrostruktuuris on ainult eutektikum (alfa+beeta) D. tegemist on kahefaasilise struktuuriga, alfa ja beeta. Mikrostrutkuur
Paljude alumiiniumisulamite puhul on tähtsaks asjaoluks, et lisandid lahustuvad põhimetallis piiratult, kusjuures nende lahustuvus tekkivas tardlahuses väheneb temperatuuri langemisel. Kui kuumutada Al-Cu sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7% (antud töös on tegemist duralumiiniumiga mark D16, mille vasesisaldus on 3,8...4,5%) ühefaasilise tardlahuseni ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur, sest CuAl2 sekundaarsed osakesed ei jõua tardlahusest eralduda. See on karastamine, mille tulemuseks on vasega üleküllastatud ebapüsiv tardlahuseset koosnev struktuur. Ebapüsiva struktuuriga sulamis toimuvad muutused, mille tulemusena eraldub üleküllastunud tardlahusest liigne vask ühendi CuAl2 näol. Sellist protsessi nimetatakse loomulikuks vananemiseks ehk vananemiseks, kui ta toimub normaaltemperatuuril, ja kunstlikuks vanandamiseks ehk vanandamiseks - kõrgematel temperatuuridel.
faasid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ja seejärel kiires jahutamises üleküllastatud tardlahuse saamiseks. [11] Vanandamine on karastamisel järgnev toatemperatuuril seisutamine mõned ööpäevad. Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud a-tardlahuses muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. [11] Loomulikul(20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul(100...150 °C) vanandamisel ei täheldata üleküllastunud tardlahusest liigse vase eraldumist – toimub vaid vase aatomite ümberpaigutus tardlahuse kristallivõres ja vaserikaste tsoonide teke. Kuumutamisel 200...250 °C toimub stabiilse ühendi CuAl2 teke. [11] Vanandamine põhineb asjaolul, et süsteemi sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril. [11] Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb plastsus ja sitkus. [11]
mitte lahustuda ega reageerida omavahel. Tardlahused Sulaolekus moodustunud faasid,kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre,teise kompoende aatomid paigutuvad esimese komponende kristallivõresse.Tardlahused jagunevad: 1.Asendustardlahused-lahustuvus võib olla piiratud või piiramatud. 2.Sisendustardlahused-piiratud,ehk mittetäielik lahus.Tekivad metalli ja mt.metalli kui ka metallide vahel. Keemilised ühendid Keemilist ühendit iseloomustab erinevalt tardlahusest komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre,millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus. Kolm liiki keemilise ühendeid eristatakse: 1.Elektrokeemilised-moodustuvad metalli ja hapniku vahel 2.Sisendusfaasid-modustuvad üleminekugrupi metllide ja mittemetallide vahel 3.Elektronühendid-moodustuvad ühevalentsete või üleminekugrupi metallide ja kahe- kuni viievalentsete metalldie vahel. Mehaanilised segud
hästi deformeeritav. Loomulikul vananemisel saab karastatud duralumiinium maksimaalse tugevuse (ja kõvaduse) 4…5 ööpäeva pärast. Kunstlikul vananemisel (T = 100…200 oC) saavutatakse märgatav tugevuse ja kõvaduse kasv aga juba mõnekümne minuti jooksul Kõvaduse muutus duralumiiniumi kunstlikul vananemisel 130 °C juures; d – CuAl2 osakeste läbimõõdu ruu Vananemisnähtuse mehhanism tundub esialgu olevat küllaltki lihtne: üleküllastunud tardlahusest eraldub CuAl2 väga väikesi ja seejuures kõvu osakesi, mis takistavad plastsel deformeerimisel terasiseseid nihkumisi; sellega suureneb materjali tugevus ja kõvadus. Nagu uurimised näitavad, on vananemisprotsessi kulg aga tunduvalt keerukam, koosnedes mitmest staadiumist ning olenedes eelkõige vanandamise temperatuurist. Karastatud duralumiiniumi loomulikul vananemisel esineb karastatud struktuuris ainult vananemist ettevalmistav staadium, mis seisneb
on määratud (joonisel 1.2.) joonega ABC: - kuni 5,7% vasesisaldusega sulamite puhul üle lahustuvusjoone AB - suurema vasesisaldusega sulamite korral allpool eutektjoont BC Vanandamine on karastamisel järgnev toatemperatuuril seisutamine mõned ööpäevad. Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud a-tardlahuses muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. Loomulikul(20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul(100...150 °C) vanandamisel ei täheldata üleküllastunud tardlahusest liigse vase eraldumist toimub vaid vase aatomite ümberpaigutus tardlahuse kristallivõres ja vaserikaste tsoonide teke. Kuumutamisel 200...250 °C toimub stabiilse ühendi CuAl2 teke. Vanandamine põhineb asjaolul, et süsteemi sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb plastsus ja sitkus. Lõõmutamine võib olla homogeniseeriv või rekristalliseeriv
Piiramatu lahustuvusega- asendatud on mis tahes hulk aatomeid. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimuseks on: 1) komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred 2) komponentide ligilähedased aatomi raadiused Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad eelkõige lahustujakomponendi kristallivõre suurematesse tühikutesse ehk pooridesse. Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele. Keemilised ühendid erinevad tardlahusest selle poolest, et nendel on komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre. 4. Faasidiagramm. Faasidiagrammi koostamine termilisel meetodil Faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm (olekudiagramm) näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele lähedasele olekule. Likvidusjoonest ülalpool on vedelfaas L. Solidusjoonest allpool on tardlahus .
Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. tardlahus (asendus- ja sisendustüüpi), Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustujakomponendi aatomeid. Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad eelkõige lahustujakomponendi kristallivõre suurematesse tühikutesse ehk pooridesse. Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele. keemiline ühend- Keemilised ühendid erinevad tardlahusest selle poolest, et nendel on komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre. 7. Fe-Fe3 C faasidiagramm. Faasid rauasüsinikusulamites: Nende olemus ja omadused Ferriit - α-rauas väga väike: temperatuuril 727 °C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. δ-ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ferriiti iseloomustab: — ruumkesendatud kuupvõre (K8) — väike tugevus ja kõvadus — suur plastsus
juures ja <1% toatemperatuuril, mis soodustab vedelfaasiga paagutamist. 1.1. Koostis ja struktuur Kermised on heterogeense struktuuriga komposiitmaterjalid. Nad koosnevad kôva- st ja haprast faasist (karbiidi, karbonitriidi või boriidi kristallid) ja suhteliselt pehmest ja plastilisest sideainest (Fe-grupi metallist), mis ümbritseb kõva faasi teri vôi täidab nendevahelise ruumi. WC-Co kõvasulamid koosnevad WC teradest ja koobalti baasil tardlahusest PLV sisaldab koobaldis lahustunud W ja C aatomeid (joon.1a). TiC- NiMo kermised koosnevad kolmest faasist: TiC südamikust, kaksikkarbiidist (Ti,M- o)C rôngast ja Ni - baasil tardlahusest (joon.1b). Tume osa karbiiditerade keskel on TiC, hall "rôngas" nende ümber on (Ti,Mo)C ja hele osa karbiiditerade vahel on tardlahus Ni baasil. Nikli tardlahuse moodustavad temas lahustunud molübdeeni, titaani ja süsiniku aatomid. Kaksikkarbiid omab titaankarbiidi vôret, kus osa titaani
pooridesse. Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele. Sisendustardlahuste korral paigutuvad lahustajakomponendi (nt Fe, Cr, Mo jt.) kristallivõresse eelkõige väikese aatomi raadiusega mittemetalli aatomid (C, N, H jt.). Sisendustardlahused saavad olla ainult piiratud lahustuvusega, sest tühikute (pooride) arv, kuhu võivad paikneda lahustunud komponendi aatomid, on piiratud. keemiline ühend - erinevad tardlahusest selle poolest, et nendel on komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre. Keemilise ühendi kristallivõrele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel. Keemilist ühendit iseloomustab kindel sulamistemperatuur ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest. Kristallivõret kokkuhoidvatest sidemetest lähtudes eristatakse: 1) elektrokeemilised ühendid- moodustuvad metalli ja hapniku vahel
kristallvõre K12 korral kuubi keskele. Sisendtardlahuste korral paigutuvad lahustaja kompnendi (nt Fe,Cr,Mo jt) kristallvõresse eelkõige väikese aatomi raadiusega mittemetalli aatomid (C, N, H jt) (joonis 1.33b, lk30). Kuna tühikute(pooride) arv, kuhu võivad paikneda lahustunud komponendi aatomid, on piirataud, siis saavad sellised lahused olla ainult piiratud lahustuvusega. c)Keemiline ühend keemilist ühendit erinevalt tardlahusest iseloomustab komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel. Üldjuhul võib kahest komponendist koosnevat keemilist ühendit väljendada valemiga AmBn. Keemilist ühendit iseloomustab samuti kindel sulamistemp. ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest.(Joonis 1.12; lk 17; Keemilise ühendi tüüp kuupvõre). Kristallvõret kooshoidvatest
annaabi.ee 
