1.Elektrokeemilised-moodustuvad metalli ja hapniku vahel 2.Sisendusfaasid-modustuvad üleminekugrupi metllide ja mittemetallide vahel 3.Elektronühendid-moodustuvad ühevalentsete või üleminekugrupi metallide ja kahe- kuni viievalentsete metalldie vahel. Mehaanilised segud Sulam koosneb komponentide (Aja B),kristallidest,sagedamini kristallidest,mis koosnevad vaheldumisi paiknevate komponentide A ja B kihtidest. Mehaanilist segu,mis tekib vedelikfaasidest konstantsel temp. Kahe tardfaasi üheaegse väljakristalliseerumise tulemusena nim.eutektikumiks;segu,mis tekib tardfaasi konst. Temp. Ümberkristalliseerumisel nim.eutektoidiks. Faasidiagramm sulamite korral,mille komponendid teinetisest ei lahusu on toodud joonisel 3.6 Sulamite struktuuri mõju sulamite omadustele Sulamite füüsikalis-mehaanilised ja tehnoloogilised omadused sõltuvad nende struktuuridest. Ühefaasilised struktuurid-puhtad metallid,tardlahuse struktuuriga sulamid.Väikese
eutektikumikujuline), kui ta tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Praktiliselt aga ei esine üldse metalle, mis tardolekus teineteises absoluutselt ei lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui lahustuvus on väga väike. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid- JOONIS Sulamite kristallisatsioon Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub nagu puhastel metallidelgi teatud allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumine tähendab kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. 3.Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites. Raud moodustab süsinikuga mitmeid metalseid faase, näiteks piiratud tardlahuseid ja keemilisi ühendeid. Nimetus Tähis Kristallivõr Määratlus e Faasid F
TIG keevitust saab kasutada peaaegu kõigi metallide keevitamisel ja protsessi on võimalik kasutada nii käsitsi kui ka automaatselt. TIG keevitust kasutatakse kõige sagedamini alumiiniumi ja roostevaba terase sulamite puhul, kuna seal on ühtsus kõige tähtsam. Seda kasutatakse sageli tuuma-, keemia-, lennunduse ja toidutööstustes tarbitavates kõrgkvaliteetsetel liidetes. Hõõrdkeevitus on täielikult tardfaasi läbiv protsess, mida võib kasutada metall-lehtede liitmiseks - hetkel peamiselt alumiiniumi - ilma nende sulamispunktini jõudmata. TWI (Keevitusinstituut) Cambridge'is Suurbritannias leiutas, patenteeris ja arendas tööstuslikuks rakenduseks välja hõõrdkeevituse (FSW). Hõõrdkeevitusel keerleb silindrilise õlgmiku ja profileeritud nõelaga tööriista, mis vajutatakse aeglaselt kahe lehe või plaadimaterjali vahele, mis on kokku surutud põkkliiteks. Detailid tuleb tugivarbale
Praktiliselt aga ei esine üldse metalle, mis mis tardolekus teineteises absoluutselt ei lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui lahustuvus on väga väike. Lihtsamini seletatult mõisted eutektikum ja eutektoid: Eutektikum mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist konstantsel temeperatuuril kahe või enama faasi väljakristalliseerumise tulemusena ning mis koosneb faaside peentest kristallidest. Eutektoid segu, mis tekib tardfaasi konstantsel temperatuuril ümberkristalliseerumise (lagunemise) tulemusena. Faasid Fe-C sulameis: Raud moodustab süsinikuga rida metallseid faase: piiratud tardlahuseid (ferriit, austeniit,) ja keemilisi ühendeid (Fe3C jt) ning võib moodustada veel süsinikuga üleküllastunud feriidi ehk martensiidi (martensiit süsinikuga üleküllastatud tardlahus -rauas) (Fe(C)ülek). Toatemperatuuril on kõikide tasakaaluliste rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja
nimetatakse siirdesoojuseks. Faasisiirde tagajärjel muutub aine struktuur. - sulamite kristalliseerumine; Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Ainult üksikud metallid, näiteks raud ja tina, vask ja tina, praktiliselt ei lahustu vedelas olekus, moodustades kaks erinevat vedelfaasi kihti. Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub, nagu puhastel metallidelgi, teatud allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia (Gibbsi energia) on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumisprotsess kujutab endast kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Seetõttu on püsivate kristallisatsioonikeskmete tekkimiseks vaja koostise kõrvalekaldeid sulami keskmisest koostisest vedelfaasi mikromahtudes. Sellised erineva koostisega alad (mikromahud) tekivad
annaabi.ee 
