ehk 9 õpilast. 8-9. klasside seas oli tarbijaid 77% ehk 34 õpilast ning mittetarbijaid 23% ehk 10 õpilast. 11-12. klasside seas olid energiajooke tarvitanud 88% ehk 21 õpilast ning polnud tarvitanud 12% ehk 3 õpilast. Vastused koondades võib välja tuua, et kõikidest vastanutest on energiajooke tarbinud 79,4% ehk 85 õpilast ning mittetarvitanuid on 20,6% ehk 22 õpilast. Sellest võib järeldada, et tarbimine on üldjoontes samasugune ning vanusest ei sõltu tarbimissagedus. 2) Kui tihti te joote energiajooke? Kõige levinum tarbimisharjumus on paar korda aastas, seejärel paar korda kuus, paar korda nädalas ning viimasena iga päev. Lisaks on välja toodud eraldi mittetarbijate grupp, kus kõige rohkem mitte tarbijaid oli 25% ehk 11 õpilast 8-9. klassidest ning kõige vähem mitte tarbijaid oli 11-12. klassidest, kus neid oli 12% ehk 3 õpilast (joonis 1). Võib öelda, et õpilased tarbivad energiajooke mõõdukusega. Üllataval kombel ei olnud vastanute
hoolimatult. Küsimus oli valikvastustega. Uuringust selgus, et 5 õpilast 43-st tarbib energiajooke korra nädalas, pidevalt tarbivaid õpilasi oli 4 ja harva tarbib 3 õpilast. 10 õpilast tarbivad energiajooke vahepeal (vt. Joonis 3). Mõned õpilased, kes küsimusele ''Kas tarbid energiajooke? '' ''Ei'' vastasid, vastasid küsimusele ''Kui tihti tarbid energiajooke? '' vastupidiselt, et tarbivad, aga harva. Joonis 3. Energiajookide tarbimissagedus Mustvee Gümnaasiumi 5.-9.klassides. (N=43) Tervise Arengu Instituut viis Eestis läbi uuringu, mis näitas, et enegiajooke tarbib igapäevaselt 7% õpilastest. Uuringu läbiviimisel saadi ka teada, et energiajooke tarbivad rohkem poisid, kui tüdrukud. (Kliinik.ee, 2012) Mustvee gümnaasiumis oli aga tarbijaid just rohkem neidude hulgas (Vt. joonis 2) ning tööst selgus, et Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilastest tarbib pidevalt energiajooke 9
päevas) – eeldus 400 g puu- ja köögivilja, segu, lisaks teised allikad, puuviljades vähem - kokkuvõttes saadi allapoole lubatud piirmäära Risk on neil kes köögiviljade rühmast söövad peamiselt salateid jt lehtköögvilju – päevane nitraatide kogus ületas lubatud piirmäära. 47 g rukolat päevas ilma teiste allikateta - ületatakse TULEMUS: EU – piirmäärasid salatitel ja spinatil alandati, rukola tarbimissagedus EU-s väike, ei oma terviseohtu LASTELE: Mitmekesisus!!! Kala ja dioksiinid 2004-2014 UK Food Standards Agency 2004, USA, Arh Hig Rada Toksikol 2007;58:367-374, Norwegian Scientific Commitee of Food Safety Rasvane kala (lõhe, forell) kasu südamele kui tarvitada vähemalt 1,5 g n-3 PUFA-s/päevas versus elavhõbe, PCB-s ja dioksiinid Eeldus – soovitatav 2 portsjonit nädalas e. ca 280 g Tulemus: kui tarvitatakse soovitatavas piires 2-4 portsjonit, ei ole probleemi,
Informeerimine, Edustamine Vahendajatepõhitüübid: edasimüüjad, müügiagendid ja tootja esindajad, hulgimüüjad, jaemüüjad Vahetalitajateks: veoettevõtted, turundusagentuurid, finantsasutused jt OTSEMÜÜK- nt Halens, TopShop, Anttila Jaotuskanali valikut mõjutavad tegurid: Ettevõtte eesmärgid ja finantsolukord, kaup: igapäeva-, valik-või spetsiaalkaup; kasutusala, riknevus, kvaliteet, kogus, teenused, tarbija käitumine: ostuharjumused, tarbimissagedus, ostusagedus ja asendussagedus, õigus-ja finantskeskkond Jaotuskanal on lühem, kui hind on kõrge, kasutusaeg pikk. teenindamisnõuded on kõrged, tehnilised nõuded on kõrged, käive on väike Jaotuskanalis toimuvad protsessid · Toote füüsiline liikumine tarbijani (logistika) · Omandiõiguse edasikandumine · Rahavoo liikumine · Informatsiooni edasikandumine Jaotuse intensiivsuse määramine
annaabi.ee 
