viljapuude kasvatamiseks ja 2004 a. 15,9 tuh. ha Joonis 5 Joonis 6 Allikas: Põllumajandus 2000, lk 14; Põllumajandus 2004, lk 25. 8 2.2 Põllumajandussaaduste tarbimine elaniku kohta Eestis aastatel 1996 ja 1998 võrreldes optimaalse normiga . Optimaalne Nimetus 1996 1998 tarbimisnorm Tera- ja kaunvili 78 80 108,5 Kartul 115 101 70,0 Köögivili 37 37 109,5 Puuvili ja marjad 30 36 62,5 Liha 54 54 63,9 Piim 269 286 370,0 Munad 195 214 182,5
Pop Art avalikult vaidlustas "hea disaini" printsiipe, eitas moderni tema väärtustega. Põhirõhk oli tehtud muutmiseks, mitmekesisuseks, lõbuseks, mässulisuseks; lühiajalised, ühekordselt kasutatud esemed, odavus ja massiline tarbimine. Disainerid tegiti asju, mida kasutaja soovib, mitte need, mida tal oli vaja. Esimeseks plaaniks tuli välja stiil, millest esimest korda ühekordsed esemed oli võetud nagu eeskujuline tarbimisnorm. See kunst on pidevalt laenab asju ja pilte igapäevaelust ja asetab erilist rõhku mass meelelahutusele ja tarbekaupadele,ja kannab need kunsti vormisse. See sisaldab palju linke, tihti väga spetsiifilist ja emotsionaalset, mida näitavad tavaliste inimeste igapäevaelu. Popkunst huvitub inimest nagu esemena, seega teevad kunstnikud rõhku filmistaare piltidele. -5- Samuti võtavad osa ka auto ja elektriseadmete fragmentid
kasutamine magustajatena lubatud. Kõik süsteemid arenevad evolutsiooniliselt ja kunstlikud magusained pole erandiks. Uus kõva sõna magusatööstuse tulevikus on atsesulfaam K (E950), kaubandusnimega "Sunette". Magusus aspartaamiga võrreldes sama, kuid hind odavam ja stabiilsus suurem. Preparaati "Sunette" lisatakse kohvile, tarretistele, närimiskummidele, pudingitele jt. toodetele. Tarbijates peaks aga valvsust äratama atsesulfaam K piiratud päevane tarbimisnorm, mis viitab potentsiaalsetele ohtudele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik kehavõõrad sünteesitud keemilised ühendid on teatud mõttes toksilised. Erandiks ei ole ka kunstlikud magusained ja nende metaboliidid. Kõige olulisem on siin arvestada kontsentratsiooni, alates millest muutub konkreetne ühend organismile toksiliseks. Mida arvata kunstlike magusainete kasutamisest? Kunstlikel magusainetel on võimas toime keele maitseretseptoritele
Inimese valgu vajadus on 80…100 g ööpäevas. Sellest umbes poole peaks moodustama loomne valk (30…50g). 10. Toiduenergia allikad, nende energeetiline väärtus ja kasutamise järjekord. Toiduenergia allikate energeetiline väärtus: 1g rasva à 9 kcal 1g süsivesikuid à 4 kcal 1g valke à 4 kcal Toiduenergia põhilised allikad on rasvad ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama alles rasvade ja süsivesikute defitsiidi korral. 11.Soovitatav liha tarbimisnorm meie kliimapiirkonnas. Erinevate lihaliikide tarbimine Eestis Meie kliimapiirkonnas on soovitav liha tarbimismäär keskmise inimese kohta 64 kg aastas ehk 175 g päevas. 2011. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 73,1 kg liha ühe elaniku kohta. Kõige väiksema osakaaluga kogu Eesti lihatarbimises on aastaid olnud lambaliha. Põhjusena võib välja tuua tootmise sesoonsuse, kvaliteetse liha vähesuse, vähesed tarbimisharjumused ning suhteliselt kõrged jaehinnad. 2011
Liidu maades on tsüklamaatide kasutamine magustajatena lubatud. Kõik süsteemid arenevad evolutsiooniliselt ja kunstlikud magusained pole erandiks. Uus kõva sõna magusatööstuse tulevikus on atsesulfaam K (E950), kaubandusnimega "Sunette". Magusus aspartaamiga võrreldes sama, kuid hind odavam ja stabiilsus suurem. Preparaati "Sunette" lisatakse kohvile, tarretistele, närimiskummidele, pudingitele jt. toodetele. Tarbijates peaks aga valvsust äratama atsesulfaam K piiratud päevane tarbimisnorm, mis viitab potentsiaalsetele ohtudele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik kehavõõrad sünteesitud keemilised ühendid on teatud mõttes toksilised. Erandiks ei ole ka kunstlikud magusained ja nende metaboliidid. Kõige olulisem on siin arvestada kontsentratsiooni, alates millest muutub konkreetne ühend organismile toksiliseks. Mida arvata kunstlike magusainete kasutamisest? Kunstlikel magusainetel on võimas toime keele maitseretseptoritele
annaabi.ee 
