olema pakendid tavapärasest tugevamad ja mehaanilistele mõjudele vastupidavamad. Pakkematerjalideks on ohtlike ainete puhul enamasti teras, puit ja klaas. 2. Lohakus ei ole kindlustusjuhtum Kui tegemist on ebapiisava või vale pakendiga, siis kindlustus ei kata kulusid , sest tegemist on tootja poolse veaga. Alati enne toote väljaandmist tuleks veenduda selle õigsuses ja vastupidavuses. Kahju tekib üldiselt mitme teguri koosmõjust ning need pole alati ilmselged. 3. Tarbijateave pakendil Pakendil on kohustatud olema järgnev info : o Kõlblik kuni kuupäev o Tootja tervisemärk: EESTI, loa number, EÜ tervisemärgi järgi on võimalik tuvastada loomse toote tootja o Pakkematerjali liigi märgistus o EAN-kood: kodeerimissüsteem, mis koosneb muutuva paksuse ja sammuga püsttriipudest ning mille ülesanne on identifitseerida toode ja võimaldada seda
ettenähtud viisil (nt kannujook, pakisupp, purgisupp) 1 10. Toidupartii tähistus 11. Kvaliteediklass või sort, kui see on toidule ette nähtud 12. Toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide (valgud, rasvad, süsivesikud) Toiduaine märgistus on: Tarbijateave Reklaamteave Toitumisteave Märgistus peab olema: Kergesti nähtav Selgelt loetav Vastupidav Märgistus ei tohi olla: Varjatud Peidetud Kaetud KÕLBLIK KUNI- märgitud kuupäev arvestatakse lõpptähtpäeva sisse NB! Sellel kuupäeval võib veel kaupa realiseerida NB! Kasutatakse kiirestiriknevatel kaupadel Pakendil tuleb märkida kuupäev ja kuu, kui realiseerimisaeg on kuni üks ööpäev, märgitakse ka kellaaeg.
Teavituskohustus eksisteerib tarbija suhtes kaitsekohustusena ka juhul, kui seda otseselt ei ole õigusaktides sätestatud. Sellise kaitsekohustuse eesmärgiks on välistada kahju tekkimist tarbija huvide suhtes. Tarbija teavitamine peab toimuma enne lepingu sõlmimist ning õigusaktides sätestatud juhtudel ka lepingu täitmise ajal (nt toote kasutamisega seonduvate ohtude osas). Tarbija informeerimine võib toimuda teda nõustades või koolitades. Tarbijateave jaguneb õigusnormide iseloomust lähtuvalt kaheks: 1) kõigi kaupade ja teenuste suhtes kehtivad teabenõuded; 2) üksikute kaupade ja teenuste liikide kohta kehtestatud erinõuded. Tarbija teavitamise eesmärgiks on erinevate teavituskanalite kasutamise tulemusena tarbijale objektiivse pildi loomine pakutavatest kaupadest ja teenustest. Objektiivne teave peab tasakaalustama pakkuja poolt esitatavat fragmentaarset, ühekülgset või isegi moonutatud
pakutavatest kaupadest ja teenustest. Teavituskohustus eksisteerib tarbija suhtes kaitsekohustusena ka juhul, kui seda otseselt ei ole õigusaktides sätestatud. Sellise kaitsekohustuse eesmärgiks on välistada kahju tekkimist tarbija huvide suhtes. Tarbija teavitamine peab toimuma enne lepingu sõlmimist ning õigusaktides sätestatud juhtudel ka lepingu täitmise ajal (nt toote kasutamisega seonduvate ohtude osas). Tarbija informeerimine võib toimuda teda nõustades või koolitades. Tarbijateave jaguneb õigusnormide iseloomust lähtuvalt kaheks: 1) kõigi kaupade ja teenuste suhtes kehtivad teabenõuded; 2) üksikute kaupade ja teenuste liikide kohta kehtestatud erinõuded. *Teavituse põhinõuded Õigus teabele on sätestatud tarbija põhiõigusena TKS § 3 p 2 ja 3. Tarbija õigust teabele rõhutab ka EÜ asutamislepingu artikkel 153. Tarbija teavitamise eesmärgiks on erinevate teavituskanalite kasutamise tulemusena tarbijale objektiivse pildi loomine pakutavatest