on võimalik Eesti Põllumajandusministeeriumi juurde loodud koostöökomisjon püüab teha nn. "kooseksisteerimise seadust" seadust sellest, kuidas kasvatada ja käidelda looduses paljunemis- ja ristumisvõimalisi taimi nii, et nad kontrollimatult levida ei saaks. Samal ajal tuleb Euroopa Liitu aina uusi taotlusi geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamiseks. Eestis vaeb neid Keskkonnaministeeriumi juurde loodud Geenitehnoloogia Komisjon. Mitmete keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonide arvates on Eesti liiga sageli ja kergekäeliselt öelnud "jah" GMO-de lubamisele keskkonda Euroopa Liidus kehtestati peale esimese kümmekonna sordi lubamist 1999.a. juunis moratoorium, milles nõuti järgmiste tingimuste täitmist enne GMO-de edasist lubamist: jälgimine, riskianalüüs, avalikkuse juurdepääs informatsioonile, ettevaatusprintsiibi rakendamine, märgistusreegleid,
seaduse alusel pakutavate teenustega (eriti universaalteenused nagu soojaenergia-, vee-, kanalisatsiooni- ning jäätmekäitlusteenused). Eelkõige on omavalitsusel kohustus teavitada tarbijat õigusaktidest, mis reguleerivad tema poolt osutavate teenuste pakkumist või siis suunata tarbija pädeva institutsiooni pool. Kolmanda sektori osalus. Tarbijaühenduste üheks primaarseks funktsiooniks võib pidada tarbijate informeerimist ja nõustamist. Vabatahtlike tarbijaorganisatsioonide teisteks põhiülesanneteks on mõjutada tarbijapoliitikat ja tarbijakaitsealast õigusloomet, esindada tarbijate huve suhetes valitsusasutuste ning kauplejate või tootjatega, nõustada ja teavitada tarbijaid, korraldada tarbijakaitsealaseid uuringuid ning kasutada teisi TKS § 15 lg 2 tulenevaid õigusi. Suuremad õigused on seaduse kohaselt sellistel tarbijaühendustel, mis vastavad tarbijate kollektiivseid huve esindava tarbijaühenduse tunnustele s.t. mille liikmeteks
Standardid peavad olema kõigile soovijaile kättesaadavad ning nende kasutamine tasuta - nad on mõeldud üldiseks ja korduvaks kasutamiseks. Standardeid jagatakse lähtuvalt nende regulatsiooniampluaast ja - spetsiifikast toote-, teenuse-, ohutus- ja teisteks standardeiks. Luuakse töörühmades ja komiteedes kõigi asjaosaliste koostööna. Tänapäeval on standardite koostamisel üha enam kuulda tarbija häält. Standardiorganid otsivad ja julgustavad jätkuvalt tarbijaorganisatsioonide osavõttu standardite koostamisest. Tarbijad vajavad standardeid enda kaitseks, standardid aga vajavad tarbijapoolset panust, et olla kasulikud ja praktilised. Nende koostamisel püütakse kõigi koostöös osalevate osapoolte vahel konsensust saavutada. Rahvusvahelised standardid, mis on iseenesest tehnilised dokumendid, kuid nende eemärk on väga inimlik, aitavad seega kaasa elu lihtsamaks muutmisele ja meie poolt kasutavate kaupade valiku ning vastupidavuse
seaduse alusel pakutavate teenustega (eriti universaalteenused nagu soojaenergia-, vee-, kanalisatsiooni- ning jäätmekäitlusteenused). Eelkõige on omavalitsusel kohustus teavitada tarbijat õigusaktidest, mis reguleerivad tema poolt osutavate teenuste pakkumist või siis suunata tarbija pädeva institutsiooni pool. Kolmanda sektori osalus. Tarbijaühenduste üheks primaarseks funktsiooniks võib pidada tarbijate informeerimist ja nõustamist. Vabatahtlike tarbijaorganisatsioonide teisteks põhiülesanneteks on mõjutada tarbijapoliitikat ja tarbijakaitsealast õigusloomet, esindada tarbijate huve suhetes valitsusasutuste ning kauplejate või tootjatega, nõustada ja teavitada tarbijaid, korraldada tarbijakaitsealaseid uuringuid ning kasutada teisi TKS § 15 lg 2 tulenevaid õigusi. Suuremad õigused on seaduse kohaselt sellistel tarbijaühendustel, mis vastavad tarbijate kollektiivseid huve esindava tarbijaühenduse tunnustele s.t. mille liikmeteks
annaabi.ee 
