klient ei saa kuidagi pidada pangaga läbirääkimisi lepingu tingimuste üle nagu võrdne võrdsega ning pangaametnikel pole selleks aegagi. Samas peavad aga kõik oma raha- asjade korraldamiseks pankade teenuseid kasutama. Seepärast kasutatakse tänapäeval üha rohkem tüüptingimustel sõlmitavaid tüüplepinguid. Nende suhtes on riik kehtestanud oma reeglid ja piirangud. Selliseid tüüplepinguid ehk tarbijalepinguid käsitletakse käesoleva raamatu tarbijakaitse osas. Lisaks tarbijalepingutele on enamikus arenenud riikides inimeste põhivajaduste kaitseks üsna täpselt ja rangelt reguleeritud näiteks töö- ja üürilepingute tingimusi. Nii on seadusega määratud maksimaalne tööaeg, miinimumpalk, töölepingu lõpetamisest etteteatamine jne. Nende tingimuste osas kehtib poolte lepinguvabadus ainult seadusega ettenähtud piirides. Samal ajal valitseb äriõiguses suures osas endiselt lepinguvabaduse põhimõte
Privaatautonoomia põhimõte Euroopa rahvusvahelise eraõiguse fundamentaalse üldprintsiibi kohaselt võivad tsiviilsuhtes lepingu pooled vabalt valida lepingule kohaldatava riigi õiguse. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuna selgelt lepingutingimustest. Seejuures ei sätesta määrus sellise tahte avaldamiseks mingit kindlat vormi. Pooled võivad valida ka lepingu suhtes täiesti ,,neutraalse" riigi õiguse, millel ei ole lepingu täitmisega mingit seost. Tarbijalepingutele kohaldatava õiguse piirangud Privaatautonoomia printsiibi rakendamine rahvusvahelistes lepingutes annab huvitatud poolele võimaluse sellise õigussüsteemi valimiseks, milline sisaldab madalamaid kohustuslikke nõudeid tarbijaõigusele. Tarbijalepingut reguleeritakse selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimustel et kutseala esindaja: a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või
Privaatautonoomia põhimõte Euroopa rahvusvahelise eraõiguse fundamentaalse üldprintsiibi kohaselt võivad tsiviilsuhtes lepingu pooled vabalt valida lepingule kohaldatava riigi õiguse. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuna selgelt lepingutingimustest. Seejuures ei sätesta määrus sellise tahte avaldamiseks mingit kindlat vormi. Pooled võivad valida ka lepingu suhtes täiesti ,,neutraalse" riigi õiguse, millel ei ole lepingu täitmisega mingit seost. Tarbijalepingutele kohaldatava õiguse piirangud Privaatautonoomia printsiibi rakendamine rahvusvahelistes lepingutes annab huvitatud poolele võimaluse sellise õigussüsteemi valimiseks, milline sisaldab madalamaid kohustuslikke nõudeid tarbijaõigusele. Tarbijalepingut reguleeritakse selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimustel et kutseala esindaja: a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või
Taganemisõiguse teostamise eeldused võivad olla kokku lepitud lepingus või tuleneda seadusest. Võlaõigusseadus sätestab taganemisõiguse teostamise üldreeglid ja tagajärjed §-des 188 – 194, mis laienevad dispositiivselt igasugusele lepingust taganemisele, mida ei ole seaduses eraldi reguleeritud või kui puudub vastavasisuline poolte kokkulepe. Võlaõigusseadus sätestab ka tarbijalepingutest taganemise erisused (VÕS § 194), mis laienevad kõikidele tarbijalepingutele osas, millises puudub eriregulatsioon vastava tarbijalepingu liigi juures. Tarbijalepingutest taganemise reeglid on üldjuhul imperatiivsed, mis tähendab, et lepingupooled ei või seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduda (VÕS § 194 lg 9). Taganemise aluseks võib olla nii seadus kui poolte kokkulepe, eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Lepingust taganemisõigus võib olla kokku lepitud otseselt lepingus või kaudselt käitumisega.
Taganemisõiguse teostamise eeldused võivad olla kokku lepitud lepingus või tuleneda seadusest. Võlaõigusseadus sätestab taganemisõiguse teostamise üldreeglid ja tagajärjed §-des 188 194, mis laienevad dispositiivselt igasugusele lepingust taganemisele, mida ei ole seaduses eraldi reguleeritud või kui puudub vastavasisuline poolte kokkulepe. Võlaõigusseadus sätestab ka tarbijalepingutest taganemise erisused (VÕS § 194), mis laienevad kõikidele tarbijalepingutele osas, millises puudub eriregulatsioon vastava tarbijalepingu liigi juures. Tarbijalepingutest taganemise reeglid on üldjuhul imperatiivsed, mis tähendab, et lepingupooled ei või seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduda (VÕS § 194 lg 9). Taganemise aluseks võib olla nii seadus kui poolte kokkulepe, eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Lepingust taganemisõigus võib olla kokku lepitud otseselt lepingus või kaudselt käitumisega.