SAJANDI POLIITILISED KUNSTNIKUD Juhendaja: Kuressaare 2015 Iga kunstiteos on poliitiline – otseselt või kaudselt – sest see annab perspektiivi ühiskonnasuhetele. Otsesemalt ennem teist Maailmasõda ja kaudsemalt pärast. Alustades Nõukogude Liidu avangaardkunstnike inimese taandamisest tööliseks kuni Andy Warholi supipurkideni, mis pigem tähistasid kui naeruvääristasid pealesõja Ameerika Ühendriikide tarbijakultuuri või Jackson Pollocki abstraktioonid, mis kuulutasid kunstniku vabadust mitte luua äratuntavaid pildikesi. Olulisemad 20. sajandi poliitilise kunsti teetähised on 1920. aastate Nõukogude Liidu avangard, kahekümnendatest viiekümnendateni elanud Mehhiko muralismi liikumine, kolmekümnendtate USA Tööprotsessi Administratsioon, Pablo Picasso „Guernica“ (1937). USA skulptor David Smithi antifašistlikud sürrealistmist
Uued institutsioonid, sotsiaalsed isikud ja suhted kõik on seotud teatavate tarbimiskäitumistega, mis on omased lääne ühiskonnale. 56. Tarbimiskultuurist Eestis? Rääkides tarbijakultuurist Eestis tuleb meeles pidada, et tänane tarbijakultuur on ainult viimase paari aastakümne nähtus. Nõukogudeaegne tarbijakultuur, mis valitses enne Nõukogude Liidu lagunemist, erineb sügavalt läänemaailmale omasest tarbijakultuurist. Nõukogude tarbijakultuuri iseloomustasid defitsiit ning elustiilide homogeensus. Poodides valitses tühjus ning olemasolev valik oli väga piiratud. Selleks, et midagi ihaldusväärset osta tuli pingutada kas tundide kaupa järjekordades seistes hetkeil, kui poodide lettidele "visati välja («»)" midagi defitsiitset või siis tutvuste kaudu hankides. Lääne kaubad olid eriti ihaldusväärsed. Nõukogude Liidu lagunemisele järgnev vabadus tähendas
Role of the Estonian Russian-language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Tampere Ülikool Inga Jagomäe, MA, 2001, juh. Marju Lauristin. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest EV Majandusministeeriumi näitel. Tartu Ülikool Kaja Tampere, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Organisatsiooni kommunikatsioon muutuvas ühiskonnas:Eesti Telefoni avalikkussuhted 1989-1992 ja 1997.. Tartu Ülikool Margit Keller, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Tarbijakultuuri kujunemine Eestis. Mobiilside representatsioon trükireklaamis 1991-1998. Tartu Ülikool Triin Vihalemm, PhD, 1999, juh. Marju Lauristin. Formation of Collective Identity among Russophone Population of Estonia. Tartu Ülikool Valeria Jakobson, MA, 1997, juh. Marju Lauristin. Pressi funktsioonide arengu ajaloolised seaduspärasused ja nende ilmnemine Eesti venekeelses ajakirjanduses.. Tartu Ülikool Maarja Lõhmus, MA, 1996, juh. Marju Lauristin. Toimetamine kui maailmapildi
sünnivad, arenevad, õpivad, kujundavad oma maailmavaate. · Tarbimiskultuur: M. Featherstone (1991) ja. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; 2. tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; 3. tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvule (üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami); 2. tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus, mille järgi inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust (selle funktsiooni täitmisel on olulised kaupadega seonduvad sümbolilised assotsiatsioonid); 3
annaabi.ee 
