Liin-ja perekondaretus- see on tõusisene struktuur,mis on vajalik et lihtsustada aretustööd,selahulgas paaridevalikut.Ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk-suureneb järglaste heterogeensus,mis on seda suurem,mida enam vanemaid teineteisest geneetiliselt erinevad.ristandid on tugevamad,suurem vastupanuvõime haigustele,eluvõime ja kasvukiirus,parem sigivus.Tarbe-ja vahelduvristamine-tarberistam.-lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasut. Tarbeloomadena,järglasi ei võeta.ristandid on kiirema ainevahetusega ja kasvuga,nt eestis oli juba eesti peekoni ja suure sea vahel ristandsead.eesmärgix tarbeloomade,nuumloomade tootmine. Vahelduv ristam.-kasut. Kahte või kolme tõugu,sarnane tarberistamisega.Sisestav-ja vältav ristamine-sisestav ristamine-nt teksel suurendas eesti valgepealise lambatõu tapasaagist ja lihavorme.skeem- A*B->AB*A,kus A on parandatav ja B parandaja.vältav-
· tarberistamine - Eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. · Püütakse selgitada, milline sobib ema- ja milline isatõuks. · Selleks tuleb läbi viia retsiprookne ristamine, kus ühes katses pärinevad emad ühest ja isad teisest tõust, · teises katses vastupidi. · Tarberistamine võib olla: 1) lihtne, 2) keerukas. · Lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasutatakse tarbeloomadena, järglasi ei võeta. · Lihaloomade saamisel sea- ja veisekasvatuses. · Ristandjärglased on suurema elujõuga, vitaalsemad, kiirema ainevahetuse ja kasvuga. · Seetõttu on parem söödakasutus ja tapaküpsus saabub varem · vahelduvristamine - Sarnane keerukale tarberistamisele, kasutatakse kahte või kolme tõugu.
Ristamine jaguneb: 1. Sisestav ristamine e veretilga lisamine kasutatakse juhul, kui puhasaertusega on tõul mingi tunnus või omadus, mis vajab märgatavat, kuid kiiret parandamist. Tõud peaksid olema geneetiliselt lähedased, et vältida suuremaid muutusi parandatava tõu teistes tunnustes. 2. Tarberistamine e terminaalristamine eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. Lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasutatakse tarbeloomadena, kellelt järglasi ei võeta. Keerukal tarberistamisel jäetakse osa järglasi kasvama. Neid kasutatakse suguloomadena ja saadakse teise põlvkonna järglased, kes on tarbeloomadeks. 3. Vahelduv ristamine e rotatsioonristamine kasutatakse kahte või kolme tõugu. Esimese põlvkonna emasjärglastest jäetakse osa suguloomadeks, keda ristatakse tagasi ühe, seejärel F2 teise tõuga jne.
Sel juhul kasutatakse enamasti tagasiristamist. Ristamissüsteemi valikut mõjutab eelkõige loomade sigimisvõime, erinevate tõugude ristamisest saadava heteroosiefekti suurus ja ristamisest saadav majanduslik kasu. Ristamist kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 1. tarbeloomade saamiseks 2. uute tõugude saamiseks 3. tõuomaduste parandamiseks Sõltuvalt eesmärgist kasutatakse erinevaid ristamisskeeme ristamismeetodeid. 64. Tarbe- ja vahelduv ristamine Tarberistamisel paaritatakse omavahel kahe või mitme tõu loomi, et saada tarbeloomi. Ristandloomade järglasi suguloomadeks harilikult ei jäeta. Tarberistamisega saadakse veise- ja seakasvatuses suure jõudlusega lihaloomi, linnukasvatuses häid munakanu ja broilereid ning hobusekasvatuses tööhobuseid. Selle ristamise korral tagab heteroos ristandile hea eluvõime ja suure jõudluse, kui ristatakse sobivaid tõuge. Veisekasvatuses on levinud piima-
annaabi.ee 
