Itaalia rahvatantsud Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada om kogemusi, tundeid ja olemust. Kõik rahvad pole suutnud luua tugevaid tantsutraditsitsioone, kuid tuntumad tantsud on ulatanud üle riigipiiride. Nii tantsiti 14. ja 15. sajandil Euroopas kuningakodades Itaalia tarantellat ning Prantsuse menuette ja kadrille. Itaalia Rahvatants on olnud lahutamatu osa Itaalia kultuuris sajandeid. Tants on olnud pidev niit itaalia elu Dante läbi Renaissance tulekuga Tarantella ja tänapäeva ärkamised on rahvamuusika ja tants. Carole, ring või kett tants , mis sisaldab laulu, oli domineeriv Keskaja tantsu vorm Euroopas vähemalt 12 läbi 14. sajandi. See vorm tants leiti Itaalias
Bellafronte (1961*), P. Devecchi (1969*), M. Gangi (1923-2010), E. Morricone (1928*). Programmi esimene osa on pühendatud täielikult Itaalia heliloojatele, kelle muusikas on kuulda ka välismõjusid. Nendeks on L. Boccherini ning D. Scarlaltti – heliloojad, kes veetsid suure osa oma elust Hispaanias. Lõuna-Ameerikast olid inspireeritud R. Bellafronte ja P. Devecchi. Programmi teises osa oli kuulda tüüpilist Itaalia folkloori – M. Gangi teoseid „Saterellot“, „Melodiat“ ja “Tarantellat“. Edasi oli kuulda E. Morricone teost „Nuovo Cinema Paradiso“ ning viimaseks oli kuulda kuulsat „Sevilla habemeajaja“ ooperi avamängu, mille autoriks on G. Rossini. See oli põnev muusikaline teekond läbi mitme sajandi, kuid keskendun rohkem 19. sajandi heliloojatele G. Rossinile ja L. Boccherinile. 19. sajandist oli kuulda seal G. Rossini ja L. Boccherini teoseid. Rossini oli Itaalia helilooja, dirigent ja Napoli San Carlo ooperiteatri direktor
) 3.) Tänapäev Niisiis usun, et minu arvates on selle raamatu teemad väga aktuaalsed ka tänapäeval. Kuigi tänapäeval naised seisavad rohkem enda eest, siis usun ikkagi, et tihti esineb probleemi, kus liikmed on perekonnas justkui üksteise nukud. Minu arvates üritati Nora positsiooni perekonnas näidata tihti samamoodi nagu oli perekonnas kuuse positsioon. Ta oli kaunistus, asi mida on ilus vaadata, nukk. Helmer viis Nora peole, lasi tal tarantellat tantsida, ja siis ei lasknud kellelegi oma ilusat nukukest imetleda, vaid talutas ta tagasi koju. See ajas mind nii vihale kuidas võib naisega käituda. Ning samuti oli näha kuidas see Noral ei meeldinud. See oli esimene kord kui Nora astus Helmeri soovidele vastu, kuid Helmer ei teinud teda kuulmagi. Ning praegugi usun, et eksisteerib väga palju paare, kus naine on juskui kaunistuseks. Olgugi, et tihti on need naised ainult mehe raha ja päranduse peal väljas, mis pole samuti
minna Krogstadi endaga rääkima, et too oma kirja ise tagasi nõuaks. Proua Linde ruttab välja Krogstadiga rääkima, kes elab üle nurga. Helmer pääseb taas oma võõrastetuppa. Naine anub teda, et too pühendaks kaks päeva ainult temale, kuna too ei suuda kleidis tantsida ning õieti käiagi mitte. Mees ei tohi kaks päeva postkastist ühtegi kirja lugeda jne. Mees tahab seda siiski teha aga naine takistab teda meeleheitlikult. Mees asub naisele tarantellat mängima. Naine tantsib nagu oma elu eest. Mees juhatab teda aga naine ei kuula. (Rank istub Pianiino taha ja hakkab mängima; Nora tantsib üha metsikumalt. Helmer on asunud ahju juurde ja teeb talle tantsu ajal alatasa korrigeerivaid märkusi. Nora ei näi neid kuulvatki. Ilmub proua Linde.) Mees leiabki nüüd, et naine on hädas ning ta peab teda balliks korralikult ettevalmistama. Rank ja Helmer lähevad ära. Linde räägib Norale, et Krogstad on maale sõitnud ning tuleb alles
Must rist Ranki kaardil näitas tema tulevast surma. Ruumid olid alati korras, mis näitas sellele, et nende (Torvaldi ja Nora) suhe tundus olevat korras. Teise vaatuse alguses kirjeldati ära põlenud küünaldega kuuske, mis võis näidata Nora nö hingelist seisu (ta oli halvas olukorras, sest teda ähvardati). See, kuidas Helmer keelas Norale ära maiustused näitas, et Helmer käitub Noraga nagu ta käituks lapsega. See tormikas viis, kuidas Nora Helmerile tarantellat tantsis justkui näitaski seda, et Nora elu oli kaalul (Nora ise ka ütles seda, sest ta oli mõelnud suitsiidile juhul, kui tema saladus oleks tulnud ilmsiks, kuid siis ta loobus suitsiidist). 8. Miks see näidend omal ajal tekitas palju pahameelt ja Norras seda esialgu lavale ei lubatudki? Ibsen kujutas Norat tegemas selliseid asju, mis ei olnud aktsepteeritud naiste puhul tollases ühiskonnas. Naisi ei peetud 1800-ndate aastate lõpul ühiskonnas sama tähtsaks kui mehi.
annaabi.ee 
