16 KASUTATUD KIRJANDUS Tiit Leito 2008 „Eesti metsad“ Eesti Loodusfoto. Hendrik Relve 1993. „Bioloogia 6.klassile“ Tallinn Koolibri Henry Eynard 2002 Maailm avastusretk piltides „Mets“ Sinisukk U. Valk ja J.Eilart 1974 „Eesti metsad“ Tallinn Valgus Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo 2005. „Loodusõpetus 6.klassile 1.osa“. Tallinn AVITA Katus A. Ja Tappo E. 1965 „Eesti metsa-kasvukohatüübid“ Tallinn Salumetsad. http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm. 18.01.2014 Jänesekapsas. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/janesek.htm 27.01.2014 17
isa. Hätta me ei jäta kedagi. Riigi poole pole me abi saamiseks pöördunud, tuleme kuidagi toime. Linn saab oma lastega hakkama, maal on asi hullem," tõdeb Alliksoo. UNICEFi Eesti esindaja Toomas Palu kinnitas, et viinatragöödias ema-isa kaotanud lapsi toetatakse väga agaralt. Avatud kontole kantakse raha pidevalt juurde. Riigitoetuste saamiseks peavad ohvrid sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul minema pensioniametisse. Lisatoetusi pole Pärnu lastel praegu oodata. "Kõigile vanema või vanemad kaotanud lastele määratakse toitjakaotuspension, mis sõltub vanema tööstaazi ja makstud sotsiaalmaksu suurusest." Raske ja valus küsimus, kuid ma isiklikult arvan, et neid asju oleks saanud ära hoida, kui kohe esimestel päevadel oleks peaministri ja teiste valitsuse liikmete palveid kuulda võetud ja inimesed oleks loobunud salaviina ostmisest ja joomisest
) alusel. Esialgsest metsade stiihilisest jaotamisest kujunes ajapikku metsade klassifitseerimisega tegelev teadusharu - metsatüpoloogia. Metsade klassifitseerimisel ühetaolistesse ühikutesse - metsatüüpidesse on kasutatud mitmesuguseid tunnuseid ja viise ning on antud arvukalt mitmesuguseid metsatüpoloogilisi klassifikatsioone (Morozov, 1904; Cajander, 1909, 1926; Sukatsev, 1928, 1934 ; Rühl, 1932 ; Pogrebnjak, 1955; Ilves, 1953; Karu, Muiste 1958 ; Katus, Tappo 1965 jt.) Esimesena kasutas eestikeelseid nimetusi taimekoosluste rühmade iseloomustamisel A. Hueck 1845. aastal (Lane-Wald, Arro-Wald, Nõmme-Wald). Eesti metsade esimese klassifikatsiooni publitseeris E. Schabak (1922). Oma töös jaotas ta, tuginedes G. Morozovi õpetusele, metsad asendi järgi reljeefielementide suhtes neljaks rühmaks, edasi rühmad peaasjalikult enamuspuuliigi ja alustaimestiku alusel. Kokku eraldas ta 13 "puiestikutüüpi". Soome metsateadlane K
juurdekasv suurem kui keskmine juurdekasv. Kännu- ja juurevõsudest tärganud puistute küpsusvanus on madalam kui seemnest kasvanud puudel, olles sageli ainult 10-20 aastat. Intensiivsed hooldusraied suurendavad küpsusvanust. Halvematel kasvukohtadel on puistu mahuküpsus suurem kui parematel kasvukohtadel. Varjutaluvatel puuliikidel on puistu mahuküpsus suurem kui valgusnõudlikel puuliikidel Tabelis 5.1. on esitatud Ia boniteedi kuusiku jooksev juurdekasv (Tappo, 1982) ning puistu tagavara keskmine juurdekasv ja muut täiusel 0,7. Tabel 5.1. Ia boniteedi kuusepuistu tagavara juurdekasv. Vanus Jooksev juurdekasv Keskmine juurdekasv Tagavara muut A tm/ha/a tm/ha/a tm/ha/a 10 6,8 6,80 6,20 20 8,9 7,85 7,70
annaabi.ee 
