doc 04.03.08 19.00) Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete erakondade ja organisatsioonide tegevuse, sulgesid ametiühingud ja uuendusmeelsed ajalehed. Baltimaades puhkenud revolutsioon ning selle metsik mahasurumine pälvisid tähelepanu kogu Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme. ( http://www.estonica
aktsioone avalikult heaks. Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete erakondade ja organisatsioonide tegevuse, sulgesid ametiühingud ja uuendusmeelsed ajalehed. Baltimaades puhkenud revolutsioon ning selle metsik mahasurumine pälvisid tähelepanu kogu Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme.
Piirkondades, kust sõdurid olid lahkunud, hukkasid revolutsionäärid sõdureid abistanud isikuid.[8] 18. veebruarini 1906 hukkus rahutustes Eestimaa kubermangus kokku 50 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 68 inimest, kes hukati mässutegevuse eest; Öseli saarel hukati 2 inimest; Liivimaa kubermangus 14 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 1 inimene põgenemisel, 120 hukatud mässutegevuse ja rüüstamiste eest[9]. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. 12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ning Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Venemaa sisepoliitilist ja majanduslikku õhkkonda pingestas tema kaotus Jaapanile Vene-Jaapani sõjas (1904–1905). Seetõttu toimus Peterburis 1905. aasta 9. jaanuaril demonstratsioon, mis lõppes rahvahulga tulistamisega (verine pühapäev). 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis sellest
massiliselt maha ilma kohtuta. Kokku hukkus rahutustes kuni 18. veebruarini 1906 Eestimaa kubermangus 50 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 68 inimest, kes hukati mässutegevuse eest; Öseli saarel hukati 2 inimest; Liivimaa kubermangus 14 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 1 inimene põgenemisel, 120 hukatud mässutegevuse ja rüüstamiste eest[9]. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. 12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, 1904 24 dets kuulutati tervel Eestimaal välja sõjaseisukord. Rahunemist ei järgnenud. Kestsid karistussalkade repressioonid. 1907 langesid ajalehed ränkade repressioonide alla. Kui ajaleht avaldas midagi, mida peeti
annaabi.ee 
