momentides. 10. Kes oli funktsionalistliku arhitektuuri rajajaks Prantsusmaal? Charles Edouard Jeanneret, kes sai kuulsaks Le Corbuseier´ nime all. Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja, Pariisis elamu Marseille's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal. 11. Millise kunsti rajajateks olid Pariisi koolkonna kunstnikud? Milline põhimõte valitses kunstis? Mis oli tähtis? Koolkond oli taotlustelt ja stiilidelt mitmekesine, kuid peaaegu kõik liikmed pidasid kunsti eesmärgiks ilu loomist ja visuaalse naudingu pakkumist. 1925.aasta näitusel propageeris ilutsevat, isikupärast ja tehniliselt meisterlikku käsitööd. Vastupidiselt Bauhausi koolkonnale. 12. Kes oli Marc Chagall? Milline oli tema looming? Nimeta tema teoseid? Marc Chagall oli naivismi tunnustega kunstnik, kes laenas nii mõndagi kumismilt ja orfismilt. Kuid oma mälestuste ja ulmade esitamisel oli ta iseseisev
Skulptor A. Giacometti loomingut võib pidada sürrealismilähedaseks. Tema meelisteemadeks on kriipsutaoliselt pikaksvenitatud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. ,,Näitav mees", ,,Kõndiv mees III". Lääne-Euroopa kunst 1920-1940 Pariis oli tugev kunstilinn, peakeskus. 60 000 kunstnikku eksponeeris, kolmandik välismaalt. 20 suurnäitust aastas. Kunsti iseloomustab - taotlustelt mitmekesine, peaeesmärk ilu loomine, visuaalne nauding. 1925.a art deco näitus. suur näitus dekoratiivse kunstiga, vastandus Bauhausile. propageeris ilutsevat ja isikpärast kunsti. Eklektiline, kubismi ja juugendi mõjudega. Art deco sai mõjukaks Lääne-Euroopas ja USA-s. Laurencin ,,Tüdrukud" ning T. Lempicka, kes maalis autosid.Pariisi koolkonnas vähenes traditsioonilise ja modernistliku kunsti vastuolu. Traditsioonlised kunstnikud võtsid üle
Seesama Cooper ja ka Scott on Balzacile suureks eeskujuks. Euroopa realismi tekke juures peaks nimetama Balzaci. (saatesõna läbi lugeda!) ta oli juba 20ndate lõpul kirjanik kelle teoseid loeti. Sajandi lõpul ütles Wilde et kui keegi tahab teada saada Prantsuse ajaloo kohta peaks Balzaci lugema. Tema lood olid mõnel määral romantiseeritud, ja mitte üdini realistlikud. Selle järelsõna puhul on huvitav see, et see näitab et siin on erinevus, sest ta ei ole oma taotlustelt sarnane Cooperi ja Scottiga sest ta tahtis kirjutada teaduslikku teost. Sel ajal saigi see valdavaks. Balzac tahtis esmalt olla nagu loodusteadlane. Balzac räägib kui palju inimtüüpe üldse on ja kuidas nad jagunevad. Balzaci jaoks oli teadus see mis ta tegi. Tol ajal ei olnud teadused välja kujunenud nagu nad on nüüd. Sellisel kujul nagu nad tänapäeval tekkisid selle aja künnisel nagu ka ajalugu, keeleteadus ja kirjandusteadus. 19
tekkinud isiksuslik suhe räägitavasse. Seetõttu on oluline, et essee kirjutaja ei korda teiste poolt kirjapandut, suhtub kasutatavatesse tekstidesse kriitiliselt. See aga tähendab küsimisi ja diskussiooni. Essees on olulisel kohal argumendid ja argumenteerimine. Seal kasutatavad argumente peavad toetuma viited teistele teadustekstidele või muudele materjalidele. Essees peaks väljenduma autori probleeminägemise, esitusviisi ja keelekasutuse isikupära. Esseed võivad olla kirjutaja taotlustelt või õppejõu poolt esitatavatelt nõuetelt nii sisult kui teostuselt mõneti erinevad. Nii võib essee olla: · autori isikupärast vaatenurka esitav tekst, milles on kesksel kohal kirjutaja nägemus käsiteldavast ainest ja mis ei eelda uurimusliku materjali kasutamist; · vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus kasvatusteaduslikul teemal, milles on kesksel kohal arutlus mingi probleemi üle, arutluse loogika, püüd poolt ja 1
vahemike võrdsuse kajastamine ja väärtuste suhete võrdsuse kajastamine. Suhteskaala puhul on lubatud kogu matemaatiline aparatuur. NB! Enne tunnuse analüüsimist tuleb kindlaks teha selle tüüp, sest erinevat tüüpi tunnustega on lubatud erinevad statistikaprotseduurid. 8.5 Kõikne vaatlus ja valimvaatlus Kõikne vaatlus hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. Oma iseloomult ja taotlustelt on kõiksele vaatlusele väga lähedane rahvaloendus, mille käigus püütakse uurimisse haarata kõik inimesed mingi riigi territooriumilt. Kõikse uuringuga võib vahel olla seotud probleem objekti täpse piiritlemisega ning ka objektide hulga võimalikult täielik haaramine, st puuduvate andmete arvu minimeerimine. Mittekõikne ehk valimvaatlus hõlmab ainult mingi osa uurimisobjektiks olevast üldkogumist,
annaabi.ee 
