Uimastikogused suurenevad, kui tahetakse samasugust mõju saada Võib tappa 25.5.13 9 EMCDDA 2012. a. raport · Probleemsed opioiditarbijad: ligikaudu 1,4 miljonit eurooplast · Narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surmad moodustasid 4% kõikidest 1539 aastaste eurooplaste surmadest, kusjuures kolmveerand juhtudest olid seotud opioididega · Peamine narkootikum umbes 50%-l kõikidest narkomaaniaravi taotlejatest · 2010. aastal sai võõrutusravi ligikaudu 710 000 opioiditarbijat 25.5.13 10 Oopiumi tootmine · Oopiumirikkaid unimaguna sorte kasvatatakse peamiselt Kagu-Aasias ja Ees-Aasias · UNODC teatel toodavad afgaanid 90 protsenti kogu maailmas müüdavast oopiumist · Nüüd kasvatatakse neid ka piirkondades, mis varem olid kuulutatud «moonivabaks». ÜRO raporti järgi suurenes oopiumi tootmine mullu 2010
See on vaja selleks, et vähendada vahendite haldamisega kaasnevat halduskoormust. Olulisemad muudatused: · Muudetud on struktuurivahendite üldmäärust 1083/2006 alla 1 miljoni euro suurused projektid ning kõik Euroopa Sotsiaalfondi projektid vabastati väga ulatuslikust finantsanalüüsi kohustusest EK metoodika alusel. Probleem seisnes eeskätt selles, et enamus taotlejatest ei oleks olnud suutelised seda finantsanalüüsi ilma konsultantide abita tegema, samuti oleks enamus rakendusüksused suutnud seda kõrvalise abita kontrollida. Muudatus võimaldab riigil paindlikumalt läheneda väikestele projektidele, mille eeldatav tulusus ei ole väga suur. Tegemist ei ole niivõrd halduskulude vähendamisega, kuivõrd nende olulise kasvu vältimisega.
taotles varjupaika 213 inimest, mis eelnevate aastatega võrreldes on väga suur arv. Slaid 11 (joonis): Siin joonisel näete varjupaigataotlejaid kodakondsuse lõikes. Kõige enam on Eestisse taotlenud pagulasestaatust Ukraina, Venemaa, Gruusia, Süüria ja Afganistaani kodanikud. Slaid 12 (joonis): Siin on näha Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu rahvusvahelised otsused varjupaigataotlejate osas. Vaid veerand taotlejatest sai kas positiivse otsuse. Alates 1997. aastast kuni 2013 aasta lõpuni on eestis varjupaika taotlenud 446 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud neist 74-le inimesele. See on kahekordse bussitäis inimesi. Nõukogude okupatsiooni ajal sai poliitilist varjupaika Läänes üle 72 000 eestlase. Slaid 13: Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president Ilon Wikland, eesti päritolu rootsi kunstnik ja illustraator Albert Einstein, füüsikateoreetik ja 20. sajandi suurim teadlane
Kokkuvõtvalt on nanotehnoloogiliste leiutiste patenteerimise juures keeruliseks küsimuseks interdistsiplinaarsusega seotud probleemid, upstream teadustöödest tulenev ülepatenteerimine, kasulikkusega ja mittetoimivusega seotud probleemid. Erialakirjanduses on jõutud mitmetele arvamustele, kuidas oleks võimalik olukord võimalikult efektiivselt lahendada, nii ühelt poolt seadusandja tasandil, kui ka teiselt poolt patendiomanikest ning taotlejatest lähtudes. 3.1 Rist-litsentseerimine Nanotehnoloogiliste patendipadrikute läbimise parimateks vahenditeks on pakutud patendikogumikke ja rist-litsentseerimist. Rist-litsentseerimine on vastastikune patendite jagamine, kus patendiomanike omavaheline suhe annab õiguse mõlemale poolele kasutada teise poole patente ja praktiseerida neid. Rist-litsentseerimine esemeks peab olema vähemalt
). Meeldivust saab suurendada ka seeläbi kui sünkroniseeritakse intervjueerijaga oma hingamisrütmi. Meeldivuse alusel kandidaatide valimine on probleemiks eelkõige siis kui need inimesed hiljem koos ei tööta. Selle strateegiaga liialdamine võib kaasa tuua ebasoodsaid tagajärgi, meeldida püüdmist võidakse tajuda lipitsemisena ning see võib meeldivuse asemel kaasa tuua negatiivse suhtumise. Selle strateegia oskuslikumal kasutamisel võidakse isikuid aga hinnata teistest taotlejatest kompetentsemateks. Meeldivust suurendab ka see kui me tajume teise huvi meie vastu. Mida olulisem teiste arvamus meile on, seda enam pingutatakse meeldida püüdmiseks. Eneseülendamise strateegia eesmärgiks on austuse võitmine oma kompetentsuse tõestamise läbi. Ohuks on siin see, et liigne enese kiitmine võib liialt egoistlikuna tunduda, seetõttu võib suhtumine kanditaati muutuda. Kui publik omab inimese kohta positiivset informatsiooni, siis üritatakse käituda