ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" Rahvuslikkus ,,Vägilassümfoonia" Klaverisüit ,,Pildid näituselt" eriti ,,Baaba- Kasutanud ja võtnud eeskujuks vene laulu- ja Ooper "Vürst Igor" (aluseks Jagaa", ,,Kiievi Võiduvärav " ja tantsuviise, paljude teoste materjaliks rahvajutud, eepos "Lugu Igori sõjaretkest") ,,Jalutuskäigud". Rahvuslikku helikeelega. vanad kombed ja tavad. Muinasjuttudel põhinevad ooperid ,,Kuldkikas", ,,Surematu Kastsei" ja ,,Muinasjutt tsaar Saltanist"
kultuuridega. 6.Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? a)meeste teemad: pahameel mõisnike ja pastorite vastu; sõjad ja revolutsioonid; usuvahetus ning väljarändamine. b)naiste teemad: armastus, lossid, printsid, printsessid, lilled, röövlid ja mõrtsukad. 7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a.Värsside asemel tekkisid salmid. b.Algriimi asemel kujunes välja lõppriim. c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme. Kumb neist on on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda! a) Nüüd ma hakkan laulemaie Tegemist on regivärsilisega, kuna kasutatud Laulemaie, luulemaie on algriimi. Siis jääb küla kuulamaie, Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Kui mina lahkelt laulan palju. b) Uhti,uhti uhkesti Tegemist on uuem rahvalauluga, kuna
sajandist Rahvakasutuses on kirikukoraalides tekkinud huvitavad versioonid. Vaimulike rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1890. Kogud sisaldasid koraali teisendusi, vaimulike laulude ilmalikke versioone ning iseseisvalt sündinud meloodiaid. Soome rahvapillid Karjapasun- valmistati kasetohust ja lepakoorest, sageli ka loomasarvest Karjapasunat kasutati signaalvahendina Karjase vile- sellel puhkpillil võis juba mängida laulu ja tantsuviise Kantele- kõige olulisem soome rahvapill. Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid) Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas.
Väga oluliselt mõjutas aga eestlaste muusikalist maailma baltisakslaste kaudu levinud saksa päritolu laulutraditsioon 18. saj. lõpust alates hakkasid eestlaste hulgas euroopaliku linnakultuuri ning kirikliku muusika toel levima lõppriimilised salmilaulud, mis erinesid regivärssidest ka sisu poolest, sedasi tekkis Uuem rahvalaul. Muusika osatähtsus suurenes, lauludele kujunesid individuaalviisid, levis kooslaulmine ilma eeslaulja ja koori vaheldumiseta ning kasutati palju tantsuviise. Üha rohkem harrastati mitmehäälset laulmist ning rahva liikuvuse ja professionaalse muusika mõju suurenemisega kasvas naabritelt laenatud (saksa, vene, läti) laulude hulk. 12 1.5 Rahvalaulik Regilaul on tekkelt suulise rahvaloomingu nähtus: laulu esitajad ehk laulikud ei õppinud laule raamatust või noodist ega kirjutanud oma loodut üles. Samuti pole olnud ühte kindlaks määratud algteksti, mida laulikud pidid muutumatult esitama
peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne. Kardetud olid suhteliselt lühikesed sajatused või laulukesed, kus loomulikult kõigest eelnimetatust ilmajäämist kuulutati, nälga ja surma ennustati. Paljud väljendid olid erakordselt värvikad, nagu "susi sittugu su supipatta", "saagu sul savitsed lapsed" jm. Juba 19. sajandi alguses on mardid laulnud aga rituaali käigus ka uuemaid laule ja pillimehed esitanud uusi tantsuviise. Nii tehakse tänagi mardid laulavad lisaks vanadele, kaasajal küll koolis õpitud lauludele, ka igasuguseid moe- ja uuemaid laule, samuti lastelaule. 20. sajandil nihkus mardikomme aina enam laste tavaks, eriti pärast Teist maailmasõda. 29 Kui juhtumisi marte majja ei lastud, siis võisid mardid ukse sulgeda puudega, hobuse või vankri katusele viia ja igasuguseid muid tempe teha
annaabi.ee 
