teda võistlustantsus standardtantsude hulka. Tangomuusikat esitab tüüpiliselt orkester, kus on viiul, klaver, flööt, akordion ja kitarr. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tantsitava tango on tavaliselt 4/4 taktimõõdus mängitav pala. Sammud on järsud ja teravad, astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad siis järgneb keharaskus. Argentina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Euroopa ja Põhja- Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Muusika päeval 22. novembril 2007. aastal avati Argentina pealinnas Buenos Aireses tango mälestussammas. Minu arvates on tango väga kirglik ja ilus tants, aga ka väga raske ja keerukas.
Loomulikult on väga olulised ka kingad. Need peavad olema kerged ja elastse tallaga, võimalusel nahktallaga. Head tantsijad kasutavad spetsiaalseid kroomnahast või sarnasest materjalist mittelibisevaid taldu. Ometi ei tohiks kingade tald takistada jala liikumist taktis, mil jalga põrandal libistad. Daam peab kandma kontsaga kingi. See on abiks, et säilitada ülioluline tasakaal standartantsude tagurpidisammudes, eriti kui naisel on mehest rohkem samme. TANTSUVÕTTED Õige tantsuvõte on tantsimisel sama tähtis kui õige seisang ta aitab tantsijal tantsuga toime tulla. Peale selle loob ta tantsupaarist meeldiva üldmulje, olles seega ka tantsustiili kujundajaks. Seltskonnatantsus eristatakse kahte tantsuvõtet. Esiteks. Kinnine tantsuvõte, millega tantistakse euroopalikke standardtantse fokstrotti, aeglast valssi, valssi, tangot (tangovõttel on mõned väikesed erinevused) ja ka slow rockki. Kinnises tantsuvõttes olgu daam mehest väheke paremal
kitarr, flööt ja akordion. Tango tempoks on 33 takti minutis, saatemuusika on 4/4 taktimõõdus ja umbes 120 lööki minutis. Sammud on järsud ja teravad, rütmiskeemiks on aeglane-aeglane-kiire-kiire aeglane. Tangos tähendab aeglane samm kiiret sammu, millele järgneb paus. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Lisandub ka peapöörded, mis aga ei ole iseloomulikud Euroopa ja Põhja-Ameerika tango stiilile. Tänapäevaks on välja kujunenud mitu erinevat tango stiili, nendeks on: Argentiina stiilid, Soome tango, Ameerika stiil ja rahvusvaheline stiil.
Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott, rumba, viini valss, tango, samba, tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ( nende alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep ) ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt. PÕHIALUSED JA ÜLDMÕISTED Tantsuvõte fokstrotile, aeglasele valsile, aeglasele fokstrotile ja valsile Üldpildi tantsupaarist annab kõigepealt tantsuvõte. On see korrektne, ei kaota ka puudulik tantsuoskus meeldivat üldmuljet paarist. Tantsuvõttel pole ainult visuaalne väärtus, temast sõltuvad suuresti tasakaal, partneri juhtimine, enesetunne tantsimisel ja tantsustiili tunnetamine. Loomulikult peab tantsuvõte sobima antud tantsuga. Tantsuvõte
tavaliselt 4/4 taktimõõdus pala tempoga u 120 lööki minutis. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane-aeglane-kiire-kiire-aeglane, aeglane samm tähendab tegelikult pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Muusika päevas 22. novembril 2007
aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad, et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. 3 Tango Tango on väga järsk standardtants.Tango taktimõõt on 2/4.Tantsuvõte erineb tunduvalt teistest standardtantsudest.Tango aeglane samm tantsitakse kiirelt ja tehakse paus.Tantsus puuduvad tõusud ja laskumised.Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentiina päritolu tants, mis erineb oma temperamendi poolest kõigist teistest standardtantsudest ning sarnaneb pigem ladinaameerika tantsudele.Tango nimi pärineb ühe versiooni kohaselt ladina sõnast "tango"ehk puutun. Algul tantsiti energilist ja tugeva rütmiga tangot
mitte jäigalt. Sammu astumist vibutuseks nimetamisega on tahetud öelda, et jalg peab nagu iseenesest liikumishoo toimel pendeldama põlvest ettepoole jala asetamine kohale muudaks liikumise katkendlikuks -, seejuures ei tohi aga jalgu pilduda, lõpptulemuseks olgu pidev hoogne ja elastne liikumine. Kõnd tagurpidi Kõnd tagurpidi on mõnevõrra ebamugavam kui kõnd ettepoole, kuigi üldpõhimõtted on mõlemal juhul enam-vähem samad. Seista jälle nii, nagu nõuab tantsuvõte. Kanda keha raskus paremale jalale ja sirutada vasak jalg sujuvalt tagasi nii, et sammu alguses riivab põrandat päkk, seejärel varbad. Kui vasak jalg möödub paremast jalast, peab parema jala päkk tõusma põrandalt. Keha raskus hoida seejuures kindlalt paremal jala. Momendil, mil saavutatakse sammu maksimaalne pikkus, on põrandaga kontaktis vasaku jala varbad ja parema jala kand. Jätkates liikumist tagasi, tõmmata paremat jalga kannal vasaku jala suunas ja laskuda
Sammud on järsud ja teravad, 5 põhisammu rütmiskeem aeglane-aeglane-kiire-kiire-aeglane, aeglane samm tähendab tegelikult pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja- Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. 2.2 Stepptantsu tutvustus
annaabi.ee 
