Aires’il, kuna linna rahvaarv kasvas immigratsiooni tõttu tohutu kiirusega. Kuna äärelinnades elasid sisserändajad, keda iseloomustas melanhoolsus, ebakindlus, võitlusvaim ja uhkus, on saanud nendes tunnete kombinatsioonist tango ja Buenos Aires’i vaim. Tangol on olnud kolm perioodi. Esimene neist on aeg, mil tangot tantsiti äärelinnade kõrtsides ja kabareedes, teiseseks ja kolmandaks perioodiks liikus tango esitamine kõrtsidest kohvikutesse, tantsusaalidesse ja teatritesse. Tänapäevaks on tango muutunud. See on segunenud paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel tantsitav tango saanud oma kuju Euroopas, mis erineb paljuski sellega, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Isloomustus Kõikidest standardtantsudest erinev tango oma temperamendiga, see on tugeva rütmiga ja energiline. Ajalooga seostab tango noavõitlustega ja seksuaalse ergutusega. Tantsu ennast aga saatis tavaliselt viiul, kitarr ja flööt
Tants pakub väga elavat liikumist kombineerudes swingtantsuga, mille intonatsioon on 2. ja 4. muusikalisel löögil. Mõiste ,,SELTSKONNATANTS" hõlmab tantsusammude, muusika ja stiilide kogumit, mis on kasutusel tänapäevastel tantsuõhtutel erinevates tantsusaalides. Seltskonnatantsija omab mõningast kogemust erinevate muusikarütmide saatel liikumisest ja osaleb ühises ,,tantsus" ,,partnerina". AJALOOST Moodsa (Modern) tantsu ajaloo alguseks loetakse Valsi ilmumist tantsusaalidesse aastal 1812. Viini Valsi kiireteks keerutusteks ei sobimud enam vanaaegne avar tantsuhoid. Samas tundus paljudele aadlikele ,,jälestav", et nende armsam või abikaasa on ,,võõraga" niivõrd vahetus kehalises kontaktis. Valsi ,,amoraalsusest räägiti seni kuni üldsusele sai teatavaks, et Valss on lemmiktants nii Maryle- Soti kuningannale kui Elizabethile- Inglismaa kuningannale. Kuigi esimesed tõsisemad tantsutehnikad anti trükis välja 20 sajandi esimesel veerandil, algas
kasutatud üldnimena, mis täheistab kõik Kuuba tantse. 8 Nagu Kariibi muusika ja tantsude puhul tavaline, on rumbat peamiselt mõjutanud Aafrika orjad, kes toodi Kuubasse kolm ja pool sajandit tagasi pärast seda kui Kuuba Hispaaniaga liideti. Orjad tõid kaasa oma rahvusliku muusika ja tantsud, hispaanlased aga Hispaania ja Euroopa tantsud. Kontratntsud ja valss olid kaks peamist Euroopa tantsu, mis Kuuba tantsusaalidesse tee leidsid. Kuubasse jõudsid koos sisserändajatega ka nende muusikalised instrumendid. Hispaaniast tulid kitarr ja kastanjetid, Aafrikast erinevad trummid, sealhulgas bongod koos kahe erinevalt häälestatud trummiga, marakaa ja klaved. Viimasega määratakse ja hoitakse rütmi. Tants, kus muusikal on sedavõrd keerukad rütmilised kujundid, ei ole ka sammude lugemine täiesti sirgjooneline. Põhifiguuride samm ettepoole algab muusikatakti teise veerandnoodi ajal.
ühte Kuuba tantsu, vaid neid on palju. Nime ,,rumba" on aastaid kasutatud üldnimena, mis täheistab kõik Kuuba tantse. Nagu Kariibi muusika ja tantsude puhul tavaline, on rumbat peamiselt mõjutanud Aafrika orjad, kes toodi Kuubasse kolm ja pool sajandit tagasi pärast seda kui Kuuba Hispaaniaga liideti. Orjad tõid kaasa oma rahvusliku muusika ja tantsud, hispaanlased aga Hispaania ja Euroopa tantsud. Kontratntsud ja valss olid kaks peamist Euroopa tantsu, mis Kuuba tantsusaalidesse tee leidsid. Kuubasse jõudsid koos sisserändajatega ka nende muusikalised instrumendid. Hispaaniast tulid kitarr ja kastanjetid, Aafrikast erinevad trummid, sealhulgas bongod koos kahe erinevalt häälestatud trummiga, marakaa ja klaved. Viimasega määratakse ja hoitakse rütmi. Tants, kus muusikal on sedavõrd keerukad rütmilised kujundid, ei ole ka sammude lugemine täiesti sirgjooneline. Põhifiguuride samm ettepoole algab muusikatakti teise veerandnoodi ajal.
palgalist džässiliku orientatsiooniga restorani- ja kohvikuorkestrit. Seega oli džässilikku tantsumuusikat mängivate orkestrite koguarv Tallinnas 1930. aastatel arvestatavas suurus- järgus 25–30 orkestrit. Seda oli küllaltki palju 140 000 elanikuga linna (Eesti Entsüklopeedia 1936: 1363) kohta, tekitades juba arvestatava orkestritevahelise konkurentsi pakkumistele parematesse (s.t ka paremini tasustatud) tantsusaalidesse ja restoranidesse. See tingis oma- korda suure liikuvuse orkestrite isikkoosseisudes, mis muudab praktiliselt võimatuks, aga ka ilmselt mittevajalikuks orkestrite täpsete isikkoosseisude iga-aastase fikseerimise, sest nii mõ- nigi kord leiaksime sama muusiku nime ühe aasta jooksul mitmest eri kollektiivist. Tallinna orkestrite tüüpilisemaid koosseise vaadeldes selgub, et sellel arenguetapil oli inglise orkestrite mõju meie orkestritele suurem kui ameerika orkestritel
annaabi.ee 
