jälgimise ka poistele atraktiivseks (plahvatused, kaminast tulev toss jms). Koreograafia põhines Marius Petipa versioonil ja pakkus kaunist klassikat Delibes'i imelise värvilise muusika saatel, mis sobis ideaalselt selle helge looga. Lavastaja Ronald Hynd oli tabanud väga täpselt teose helikeele ja nii oli muusika ja liikumine suurepärases kooskõlas. Koreograafia oli üles ehitatud soolode ja rühma etteastete vaheldumisele. Kahjuks jäi häirima kummardamine iga tantsunumbri lõpus, mis ei ole balletietendustes enam nii levinud ja kipub stseeni lõhkuma, kuid teeb publikule aplodeerimishetke tabamise lihtsamaks. Suure osa lavast oli vallutanud kunstnik Roberta Guidi di Bagno kujunduslikud meistriteosed. Tekkis tahtmine vahepeal stopp-nuppu vajutada, et jääks hetk aega lavakujundust silmitseda. Detailselt oli välja töötatud nii linnaväljak kui ka Coppéliuse töötuba, kus laest rippuvad nukud lõid maagilis-õõvastava efekti
Ta sõidtutati läbi tantsijate masaazilauaga ja erinevate kangastega. Taustaks oli Eugene Onegin: Waltz (Symphony Iljitsch St. Germain Orchestra & Vladimir Szell). See teos väga sobis sinna stseeni, kuna oli väga rõõmsakõlaline. Kolmas oli lõpus, kui Tantajana oli juba abilelus ning Onegin soovis Tatjanat endale tagasi. Nad tantsisid kahekesi ja oli selline number, et iga hetk vaatad et nad justkui puutuks kokku, kuigi tegelikult mitte. Neile jäi aleti umbes sentimeeter vahe. Tantsunumbri taustaks mängis Tchaikovsky - String Quartet No. 3 in E-Flat minor, Op. 30. See ballett tekitas minus väga häid emotisoone. Tatsijad olid väga head, esituse tase oli minu arvates väga kvaliteetne. Poleks uskunud, et mulle võiks isegi ballett meeldida. See oli väga moderne ja kaasahaarav, täis energilisi massistseene. Terve etenduse ajal ei räägitud kordagi, kõik anti väga täpselt edasi tantsu ja muusika vastastikusel kombineerimisel.
I vaatus Mademoiselle Cagliari suvevillas Döblingis. Üksi Viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele tantsijanna mademoiselle Franzinska Cagliarile. Kuid tema mõtted on vallutanud hoopis õmblejanna Pepi, kellele ta määras kohtumise rahvapeol Hietzingis. Pepi on aga tegelikult kihlatud krahvi teenija Josefiga. Krahvile teeb veel muret, et ka tema naine krahvinna Gabriele Zedlau on samuti Viini jõudnud. Saabub Pepi, kes toob Cagliari ballikleidi tantsunumbri jaoks krahv Bitowsky ballil. Franzi lubab suuremeelselt Pepil endal seda kleiti kanda ja peol komtesside tantsus tema asemel esineda. Saabub vürst Ypsheim-Gindelbach, krahv Zedlau ülemus. Ta satub kokku Franzi isa Kagleriga, kes esitleb end majaproua isana. Ypsheim järeldab sellest, et majaproua Cagliari ongi krahvinna. Ja kui suvevillasse ilmub tõeline krahvinna, peab vürst teda hoopis tantsijannaks ja krahvi armukeseks. Nüüd on krahv sattunud raskesse olukorda
Cagliarile, kuid tema mõtted on vallutanud hoopis õmblejanna Pepi, kellele ta määras kohtumise rahvapeol Hietzingis. Pepi on tegelikult kihlatud krahvi teenija Josefiga. Krahvile teeb veel muret, et ka tema naine krahvinna Gabriele Zedlau on samuti Viini jõudnud. Saabub Pepi, kes toob Cagliari ballikleidi tantsunumbri jaoks krahv Bitowsky balliks. Franzi lubab suuremeelselt Pepil endal seda kleiti kanda ja peol komtesside tantsus tema asemel esineda. Saabub vürst Ypsheim-Gindelbach, krahv Zedlau ülemus. Ta satub kokku Franzi isa Kagleriga, kes esitleb end majaproua isana. Ypsheim järeldab sellest, et majaproua Cagliari ongi krahvinna